Mind on mõned aastad tagasi Lux tolmuimejate pakkujad päris tihti ahistanud. No ma pean siis ahistamise all seda, kui oled korduvalt neile öeldnud, et ärge rohkem helistage, aga nad helistavad ikkagi veel ja veel. No mul on meeles, et ma vähemalt 5 korda ütlesin neile, et ärge helistage mulle. Alles peale seda, kui ma enam viisakas ei olnud ja kurja häält tegema hakkasin, siis lõppesid kõned.
Nüüd aga on nad tolmuimejatele lisaks hakanud müüma mingeid potsikuid, mida pakkudes rõhuvad tervislikkusele. Potsikumüüjad kutsuvad end Lux gurmeeks ja kui ma esimese kõne peale küsisin, kas see on see tolmuimeja firma (no täpset sõnastust ei mäleta enam), siis seda seotust nad eitasid ja väitsid, et tegemist on täiesti erineva asjaga. Nojah. Ma tookord ei viitsinud süveneda, ütlesin, et ei ole huvitatud ja vist sai üsna kiirelt see kõne ka läbi. Aga täna siis helistati jälle, kuigi ma juba olin eelmine kord neile öeldnud, et mind see teema ei huvita.
Aga seekord ma siis google’dasin ja voila, see gurmee osakond täitsa samal veebilehel pesitseb, mis need tolmuimejad – http://www.luxeesti.ee/tooted/vaerske_toidu_liin/lux_gourmet/. Ja ma ei ürita reklaami teha vaid öelda, et soovitan kiirelt toru ära panna, kui tundmatu helistaja mainib sõna Lux.
Nimelt see tänane kõne ajas mind kohe eriti kurjaks – esiteks ma ju olen juba korra neile öelnud, et mind see teema ei huvita. Ja ütesin täna uuesti. Aga see helistaja ei kavatsenudki oma müügijuttu lõpetada ja muudkui jauras telefonis edasi, et oi aga meie ei müü midagi ja kas te süüa teete jne. Kas tõesti on raske aru saada, kui on öeldud selge sõnaga ja veel vähemalt kolm korda järjest, et ma pole huvitatud?
Kui tädi muudkui oma juttu edasi ajas ja minu korduvaid katseid vestlust lõpetada ignoreeris, muutusin ma juba tõesti kurjaks ja ütlesin, et ma juba ütlesin, et ma ei ole huvitatud ja võtke mu nimi baasist ära ja ärge rohkem helistage. Siis panin lihtsalt toru ära, sest sellele tädile ju ei mõjunud viisakas eitus.
Vot sellised müügikõned ongi need, mis inimesi marru ajavad. Ma olen täiesti nõus neid kõnesid vastu võtma ja viisakalt ütlema, et “ei aitäh”, aga kui sellest aru ei saada ja veel pool tundi mu aega raisatakse ja kuu aja pärast uuesti sama teemaga helistatakse, siis keeldun ka mina juba viisakas olemast. Saan ju aru, et inimene teeb vaid oma tööd ja just selle tõttu ma üritangi alguses normaalse inimese kombel öelda, et neil pole minu peale mõtet aega raisata, sest minust klienti neile ei saa. Kui tahad ikka reaalselt müüa midagi, siis võiks ära tunda juba potentsiaalse kliendi ja mitte korduvalt helistada neile, kes nagunii kunagi ei osta midagi telefoniteel.
Ja nagu need tolmuimeja pakkumisd mulle õpetasid, siis ega ma viisaka keeldumisega ju ei saanudki neist kõnedest lahti, alles siis lõppesid kõned, kui kurjustama hakkasin. Vähemalt selle Lux firma puhul küll ei maksa vist üldse kuulama jääda vaid võib juba sõna “lux” peale toru ära panna.
Meenus veel selle peale, kuidas hiljuti helistati mulle Starmanist ja see müügitädi oli ka väga tüütu. Ma ju alles hiljuti üritasin neile üht mittetöötavat seadet tagastada ja nendega sai vahetatud e-maile ja vaieldud ja see asi muutus nii jaburaks, olin juba valmis tarbijakaitsesse pöörduma – tulemuseks oli see, et saime küll lõpuks asja tagastada, aga minu arvamust sellest firmast langes nii madalale, et ma enam iial ei kavatse nendega ühtegi lepingut sõlmida.
Igatahes ma ütlesin sellele helistajale, et mul on väga halvad kogemused Starmaniga ja ma olen enda praeguse teenusepakkujaga rahul ja ja pole huvitatud pikemast vestlusest. Aga no see tädi ka ei tahtnud kuidagi juttu lõpetada, hakkas seal soiguma, et kahju tõesti, et teil halb kogemus, aga võib-olla ikkagi…. ma ei mäleta enam, mis asja ta seal nii pikalt jauras, aga sellele pidin ka lõpuks kurja häälega ütlema, et ma ei ole huvitatud ja ärgu helistagu rohkem. Kuidas küll nii raske on mõista, et EI tähendab EI, ja mingi edasine jutt seda ei muuda.
