Niisiis plaanisin natuke ka sõna võtta teemal vankriga ühistranspordis.
Ma ise seda kommentaari ei näinud, aga kuskil oli keegi kirjutanud, et inimesed ei peaks lapsi saama, kui autot pole:) Päris hea suhtumine ikka. Kahtlen, kas tollel kirjutajal endal lapsi on. Ma tunnistan, et ma paljusid asju ei osanud ka adekvaatselt hinnata enne, kui endal last polnud. Nüüd näen nii mõndagi asja teises valguses või siis n.ö. selgemalt. Aga ega ma ei kippunud ka sel teemal sõna võtma, sest sedalaadi kommentaarid jäägu ikka neile, kes asjaga reaalselt kokku on puutunud.
Aga peamine asi, mis mulle silma jäi, on see, kuidas kõik muudkui eeldavad, et emmesid peavad kõik aitama, aga nende endi jaoks on viisakusreeglid vaid soovituslikud.
Ja ma proovin mitte üldistada, olen kindel, et suurem osa siiski pole sellise suhtumisega, kõik lihtsalt ei käi blogides kommenteerimas.
Seal teemaks olnud artiklis oli jutt sellest, kuidas titemammad üldse teistega arvestada ei oska – võtavad rongis kogu kärude ja rataste ala enda valdusesse ja vahel isegi ukseesise. Usun, et seal on ühelt poolt kindlasti tegu teistega mittearvestamises, aga samas on siin probleem ka ühistranspordis endas – kui seal ikka pole piisavalt kohti kärude ja rataste jaoks, siis parima tahtmise juures ka seda ala laiemaks ei venita. Aga jah, mind seal polnud, ei tea, kuidas see asi täpselt oli.
Mind pani kirjutama hoopis see, kuidas ühes blogis kommenteeriti seda, kuidas ühistransporti sisenemisel keegi ei aita kunagi. Vot sellest vingumisest mina aru ei saa.
Ma tegelikult olen siiani suutnud vankriga koos ühistranspordist hoiduda, aga kui peaks selline olukord tekkima, et on abi vaja, siis ma oskaks seda küsida. Mitte ei põrnitseks vihaselt kaasinimesi, et miks nad ometi mu mõtteid ei loe ja ei tule mulle appi.
Loomulikult on kena, kui abi pakutakse, aga totter on olla solvunud, kui seda ei tehta. Abi pakkumine on vabatahtlik. Ja abi küsimine ei tohiks ju olla raskem, kui lapse sünnitamine.
Kui mul endal last polnud, siis ma ise küll pakkusin võõrastele abi, s.t. küsisin enne, kas on abi vaja. Mitte ei tormanud vankrist haarama ja kedagi omavoliliselt aitama, sest olen kuskilt ka seda lugenud, et paljud ei salli just seda, kui küsimata hakatakse vankrit tõstma, et tõstetakse valest kohast ja üldse, saavad nad ise ka hakkama.
Üks asi, mis veel kommentaaridest silma jäi ja mida olen varemgi kohanud – kirjutati, kuidas inimesed on hõivanud vankrite kohad ja üldse ei soovi sealt eest ära liikuda, kui saabub vankriga reisija. Ja siis kiitlevad, kuidas nemad julmalt siis sõidavad oma käruga kaasreisijatele jalgadesse. Seda olen ise ka kogenud. Seisin ka kord bussis, mis oli puupüsti täis – ja see pole üldse harv meie linnaliinides -, kui saabus ka üks emme oma vankriga. Ja muidugi ma nägin ka teda, aga mul polnud mitte kuskile minna lihtsalt. Ja nii ma sain ka siis vankriga jalgadesse. Kas pole tore. Ja oleks siis poole sõnagagi küsitud viisakalt, et kas ma võiksin vankri jaoks ruumi teha (mitte, et selleks võimalust üldse oli). Vot selliseid kutsun ka mina titemammadeks, kes teistest sõna otseses mõttes üle sõidavad ja mingeid oma õigusi igal pool taga ajavad, aga elementaarsest viisakusest või teistega arvestamisest nad kuulnud ei ole. Esiteks, küsi, mitte ära eelda ja lisaks, ära ülbitse. Teiseks, kui ikka pole ruumi, siis pole ruumi. Näiteks on reisijateveo eeskirjades kuskil kirjas ka, et eelis on reisijatel ja siis alles pagasil, ja vankrid liigituvad pagasiks. Ehk et vankrile on tõesti ette nähtud koht bussi keskel, ja võimalusel peaksid teised reisijad selle vabastama, aga kui buss on täis, siis ükski varem bussi astunud reisija ei pea vankri pärast maha astuma. Vankriga peale mitte mahtudes tuleb lihtsalt oodata järgmist bussi.
Lahendus oleks muidugi rohkem busse liinile saata, et need nii täis poleks. Aga eelkõige siiski sooviks, et inimesed lihtsalt viisakaks jääksid ja oma soovidest teada annaks seda välja öeldes, mitte vankreid ja küünarnukke abivahendina kasutades.
Oeh, sellest teemast võiks veel jahuda. Ma ei ürita siin olla üheski kindlas leeris, vaid lihtsalt öelda, et kui oled ise ebaviisakas ja maailma peale vihane, siis ära eelda, et sulle millegi paremaga vastatakse. Külgetõmbeseadus ju.
