Turbotigu


Miks ma ei kommenteeri, eriti. Ja tähenärimisest ka.

Ma teiste blogisid kommenteerin üliharva. Näiteks väldin ma igati kommenteerimist kuulsates blogides, kuigi mõnes üsna tuntud blogis olen paar kommentaari jätnud. Aga vot just neid kõige staarimaid ma väldin. Vist osalt selle tõttu, et mulle tundub, et nendes blogides suur osa on nende blogijate n.ö. jüngrid ja ei viitsiks mingit oma seisukohta sellisele massile nagunii tõestama hakata või vastupidi, selle massiga kooris kaasa noogutada.
Ja üldse, keda see minu seisukoht peale minu enda üldse huvitab. Vahel isegi olen mõnes  blogis kommentaari valmis kirjutanud ja siis ära kustutanud mõeldes, et ah, keda see ikka huvitab, mis ma sellest arvan 🙂  Tegelikult muidugi blogijtele endale vist meeldivad kommentaarid küll, kui tegemist pole täiesti teemavälise trollimisega.

Teiseks põhjuseks mu vähesel kommenteerimisel ongi see, et ma tahaks vältida seda, et siin mingi trollimine lahti läheks. Loomulikult saab ju kommenteerides jääda anonüümseks, aga see mulle samuti ei istu, kui juba kommenteerin, siis ikka enda blogija nimega (peaaegu anonüümsena siis).  Kuigi ma ei usu, et ma neid trollimisi südamesse võtaks, siis ma ikkagi ei sooviks sellega kokku puutuda. Olen piisavalt kuulnud, kui haigeid asju need trollijad suudavad genereerida ja no lihtsalt ei viitsi sellise jamaga tegeleda, mul oma ajaga parematki teha. Seega hoian parem madalat profiili ja käin “salaja” lugemas. Mulle piisab sellest, et mul siin tükk aega tagasi üks “fänn” oli. Siiani ei tea, mida ta tõestada üritas, aga vähemalt ta nüüd päris rõvedaks ei läinud oma sõnavõttudega, lihtsalt üritas enda meelest kogu aeg n.ö. ära panna ja solvata.

Aga kes sellest trolli mõttemaailmast ikka aru saab. Arvata on, et suurem osa neist on lihtsalt mingi ajupuudega ja tulebki asja nii võtta, et ta ei saa sinna midagi parata.

Mis aga veel blogidesse puutub, siis mind kohutavalt häirib, kui blogija kirjutab valesti, olgu see siis õigekirja- või hooletusvead. No ma ise kindlasti ei kirjuta 100% õigesti, kuigi usun, et enam-vähem, aga mind häirib just see, kui pool postitust on grammatikavigu täis ja nii igas postituses. Lisaks suur osa ka hooletusvigu. Ma ise olen selles osas küll natuke pedant, et ma loen enne avaldamist ka veel mitu korda asja läbi, et kõikvõimalikud puuduvad tähed või vead parandada (mul kahjuks läpaka klaviatuur on selline, mis jätab tähti vahele, nii et kui ma ei kontrolliks, oleks mul päris palju tähti puudu :)). Ja kui hiljem vigu avastan, teen korda. Aga see on asi, mida ma jällegi kommenteerima ei kipu, kuigi tahaks. Äkki on tegu inimesega, kes ei saa sellise, minu jaoks lihtsa, asjaga hakkama, ehk on tegemist diagnoositud probleemiga? Ja lisaks keegi ei sunni mind lugema ka, täiesti vabatahtlikult teen seda. Nii et, hoian end tagasi ja jätan oma arvamuse endale. See aga ei tähenda, et ma enda blogis seda kommenteerida ei võiks 🙂
Viimasel ajal näiteks on jäänud kõrva kriipima sõna “kahekesti”, või sellele sarnaselt “kolmekesti”, “neljakesti” jne. Ja seda blogis, kus üldiselt on grammatikaga üsna hästi. Ja see pole seal hooletusviga vaid läbivalt valesti.
Lisaks, see pole nüüd kellegi konkreetne blogi, aga jube, kui paljud kirjutavad valesti sõna potentsiaalne.
Tänapäeval on ju ometi  nii lihtsaks tehtud kontrollimine – kui blogida saab, siis internt on järelikult olemas.

Tegelikult ma hakkasin seda postitust kirjutama eesmärgiga kommenteerida ühte teemat (lapsevankrid ühistranspordis), mis on nii Delfis kui blogides kirgi kütnud. Kuna ma Delfis kommenteerimas ei käi ja ülaltoodud põhjustel kuulsates blogides ka ei kommenteeri, siis plaanisingi siia oma mõtted antud teemal kirja panna. Aga teema läks hoopis rappa, s.t. muutus teiseks teemaks, seega ma teen selle plaanitud teema kohta uue postituse:) Kui aega leian.

grammar-1