Eelmine postitus sai selline, üsna emotsionaalne, kuigi ma niigi ootasin mitu päeva enne selle kirjutamist ja olin juba sel hetkel veidi maha lahtunud. Nüüd on 2 nädalat möödas ja nüüd on olukord taas talutav – isegi parem, kui enne. Nimelt avaldasin ma soovi tööasju edaspidi skype-s mitte arutada – jäävad e-mailid ja otsesuhtlus. Need skype’i kaudu jagatavad ülesanded tekitasid jube palju segadust – pidevalt pidin detaile taga otsima ja mõtlema, et kas need on nüüd e-mailis või skype’s. Ja lisaks on see suur ajaraiskaja, kui selle kaudu muudkui uute ülesannetega peale lennatakse – oled süvenud mingisse töösse ja siis tullakse hoopis teise teemaga – ongi 15 minutit juba kulunud puhtalt sellele, et korraks ümber lülitusid, lisaks veel see aeg, mis kulus antud vestlusele. Isegi, kui end busy‘ks märkida, märkad ikka mingil hetkel seda ikoonikest vilkumas. E-mailidele nii kergelt tähelepanu ei lähe.
Plussiks veel see, et nüüd ei ole enam igahommikust aruandmist, et millega ma tegelen. Ja ma ei tea, kas see on kokkusattumus või mitte, aga mul oli 2 üsna rahulikku nädalat – nii vähe tööülesandeid oli, et oli paar korda isegi mõte, et küsiks, kas mulle tööd pole anda. Aga otsustasin, et ei, naudin parem väikest puhkehetke, sest kes teab, kauaks seda õnne on.
Ma nüüd enam loodetavasti nii naiivne pole, et usun, et see lõplikult selliseks rahulikuks töökeskkonnaks jääb, raudselt saan jälle ootamatult mingi üllatuse osaliseks. Aga no lahkumisavaldust pole ka enam mõtet anda, kui lepingu lõpp on käegakatsutav. Lihtsalt ma nüüd pole jälle kindel, mis see lõplik otsus minu poolt oleks, kui pakutaks võimalust jääda. Sest lihtsam on alati jääda tuttavasse keskkonda, isegi kui see suurt stressi aeg ajalt tekitab. Aga eks elu näitab, mis saab. Mul on veel natuke aega mõelda ja ringi ka vaadata juba.
Väike ääremärkus – ma kunagi olen siin kirunud neid animeeritud gife, et jube tüütud on nad ja igas teises blogis igas sissekandes. Ja veel mõtlesin (või isegi kirjutasin?), et mina küll selle hullusega kaasa ei lähe, aga nagu näha, ei suutnud ma täna vastu panna 😀 Ma proovin need siiski minimaalseks jätta, kui ka peaks edaspidi tekkima soov neid veel kasutada.