Ausõna, ma ei ole olnud laisk kirjutaja, vaid mul pole üldse aega olnud.
Puhkus algas eksole. Aga puhata ma veel saanud ei olegi.
Enne puhkust jõudsin end tööl juba korraks välja vihastada. Väga väsitav on, kui pead maid jagama ja teine osapool üldse ei kuula vaid ainult oma tõde kuulutab ja muid tõdesid ei tunnista. Ja niigi on enne puhkust alati kiire ja siis pead veel tunde kulutama mõttetu vaidluse peale. Kuigi oled korduvalt öelnud, et pole aega vaielda. Ja asi ei saa ainult minus olla, sest mõned kolleegid on mulle ka kurtnud, et neil on sama inimesega probleeme. Aga noh, ega minuga ka kerge pole, sest mina ju keeldun käske täitmast, kui need tunduvad liiga absurdsed ja eriti, kui mul on samal ajal vaja teisi, normaalseid, ülesandeid täita.
Aga nüüd ma loodan 3 nädalat mitte midagi sellest projektist kuulda, kuigi ma andsin loa endale ka puhkuse ajal helistada, peaasi, et nad ei helista enne kella 12, sest siis ma ju magan alles võib-olla.
……
Reede õhtul sai üks ammu ammu plaani võetud külaskäik lõpuks teoks tehtud. Oli mõnus kohtumine üle pika aja. Vein, grill, tsill ja mõnus seltskond.
Laupäeval võtsin hommikul kohe täitsa rahulikult. Magasin kaua, siis pakkisin tasapisi asju ja tegin ettevalmistusi maale tulekuks teadmata ajaks. See tähendab, et riideid ja jalanõusid pidin kaasa pakkima tavalisest rohkem.
Maal ootas ees katuse ehitus. Seda olime me ka kaua juba kavandanud ja vahepeal juba lootuse kaotanud, et see tehtud saab. Aga lõpuks sai siiski see ette võetud. Kahjuks küll väikse plaani muudatusega, mille tõttu osa tööst jäi vihmasele päevale ja päris viimane osa jäi vihma tõttu lõpetamata.
Tegelikult ma ei uskunud, et minust üldse abi võib katuse ehitusel olla, aga lõpuks olime õega mõlemad 2 päeva järjest rakkes ja ma sain veel kolmanda päeva ka natuke rabeleda, et katust vihma eest paremini kaitsta. Drelli kasutamine on mul nüüd täiesti selge, lisaks on teoreetiliselt ka selge, kuidas lamedat katust ehitada. Materjalide tellimist ma enda peale veel ei julgeks võtta.
Ja peale seda 2 päeva rabelemist on kõik kohad haiged. Õigemini täna on juba veidi parem. Aga eile oli klaviatuuri kasutamine ka üsna raske, sest isegi sõrmeotsad oli valusad. Nüüd nii väga ei põegi seda, et eelmisel nädalal vähe trenni jõudsin.
Teoreetiliselt peaksime me homme katuse lõpuni tegema, kui ilm lubab. Peale seda ma tõesti loodan, et saan juba päriselt ka puhata natuke.
