No ma pean ikka ära mainima, et see kaua oodatud koosolek toimus lõpuks ära. Seekord siis tekitasin ilmaasjata paanikat. Hetkel ikka on mind arvatud nende hulka, kes alles jäävad siia. Kuigi ma hakkasin selle nädala jooksul juba ise kahtlema, kas ma tahan sinna enam jääda. Aga otsustasin, et esialgu siiski tahan.
Ja ma kuulutan lõpuks ometi selle lõputuna näiva töönädala peaaegu lõppenuks. Peaaegu sellepärast, et ilmselt on veel mingeid pisiasju teha vaja ja homseks olen juba arvestanud, et tuleb ehk teha kodus ka natuke tööd. Õnneks on nüüd tõesti vaid mingid pisiasjad veel jäänud.
Aga üldiselt püsisin enam vähem graafikus. Lihtsalt koju ei jõudnud peaaegu üldse.
Aga nüüd sai väsimus must võitu, silmad ei taha enam lahti püsida. Isegi seriaalid jäävad täna vaatamata. Õigemini on mul praeguseks hetkeks kogunenud juba kahe nädala jagu seriaale ja neid ühe õhtuga ei jõuaks nagunii..
