Suuremad joomingud võiks vist ikka jätta nädalavahetuse jaoks. Ma olin juba unustanud, mis tunne on pohmelliga tööl olla. Ja mul isegi ei ole väga paha olla, kuigi jõin jälle(!) õlut ja veini segamini. Aga vähemalt Metaxa jätsin seekord vahele. Muidu ma vist sureksin praegu. Ja selle õlle-veini omavahel segamise võiks juba ära õppida – et seda ei ole vaja teha! Ühestki neist suures koguses (no minu puhul tegelikult ka väikses koguses) võib halb hakata, aga kui neid veel omavahel segada, siis on pahaolla garanteeritud.
Hommikul jõudis mulle lisaks pohmellile kohale ka teadmine, et horoskoop vist läks jälle täppi. Või noh, kõik on ju tõlgendamise küsimus. Igatahes terve eilse õhtu käis üks inimene mulle närvidele. Ta isegi ei olnud see energiavampiirtüüpi inimene, kelle juurest paaniliselt põgened, vaid pigem oli tal energiat üle ja ta ei osanud seda üldse mõistlikult kasutada. Ja mis kõige hullem – hommikul tajusin jube selgelt, kuidas ma ise ka selline olen olnud. Ma siiralt loodan, et ma enam ei ole, aga peegeldus mineviku näol oli täisa olemas. Kas ma nüüd selle tõttu endast aru saama hakkan, ma küll lubada ei saa, aga ma arvan, et ma sain natuke sellest inimesest aru. Võibolla saab ka temast kunagi inimene:P Mitte, et see mulle korda läheks.
