Kolmas töönädal on alanud. Juba olen ära harjunud töötamise ja tööl käimise rutiiniga v.a. varajane ärkamine – sellega ei ole ma terve elu jooksul suutnud päriselt harjuda.
Esimestel päevadel oli tööl natuke veider olla, sest keegi minuga ei tegelenud ja tööülesandeid ei jaganud. Lisaks on siiani veel natuke ebaselge, kes millega tegeleb ja kelle poole mingite teemadega pöörduda, aga eks see saab ajaga selgeks.
Ikka teine tunne on olla ülejäänud massiga sarnane kontorirott, mitte mingi kodus passiv looder 😛 See niisama vedelemine tõesti muutus juba igavaks ka.
Lepingut pole ma veel näinud ja mõned asjad on ka veel selgitamist vajavad. Õnneks tänapäeval on ka suusõnaline leping kehtiv ja vist on varsti lootus ka see leping paberkujul saada, sest minu andmeid selle jaoks juba küsiti. Võtmeid oleks ka juba vaja – täna näiteks jõudsin enda toa inimestest esimesena kohale ja ei saanud tuppa sisse. Kööki õnneks pääses ja vähemalt õnnestus kohvi hankida:)
Laud on mul juba sodi täis, see käis ikka väga kiirelt 😀 Laud on üsna pisike ka ja mu üüratu monitor võtab juba pool sellest enda alla. Lisaks toodi mulle lauale hulga katalooge ja pabereid kohe alguses. Kuna mingit riiulit, ega kapipealset mul ka pole (on küll sahtlid, aga need on mingit võõrast kola täis), siis on mu isiklik varandus ka laua peal – käekott, dressipluus, telefon. Püsivalt on laual ka veeklaas (vahel ka kohvitass lisaks), natuke süüa ka (õun, pähklid, porgandid). Ma ei ole siin eriti viitsinud lõunatamas käia, sest läheduses pole kuskile minna, kuskile kaugele selle palavusega ka ei kipu, seega olen võtnud omale kodust kaasa nälja peletamiseks näksimist ja mõnel paremal päeval ka salati või muu valmistoidu kaasa võtnud. Vahel võib ka kodus söömas käia, aga see eeldab siiski seda, et kodus on süüa – kuna koju ja tagasi jalutamisele kulub 40 minutit, siis eriti pikalt aega lõunatamiseks enam ei jää, ammugi söögi valmistamiseks. Ühe kiirtoidu koha ma avastasin siin läheduses küll – ütleme nii, et sellist toitu igapäevaselt ei taha, aga vahel võib küll. Maitselt oli küll väga hea ja kogused sellised, et mul ühest praest jätkuks kolmeks päevaks – eeldusel, et ma tahaks 3 päeva vanu friikaid süüa:)
Kontoritarbeid on kah juba lauale tekkinud ja neid tuleb ilmselt juurde veel. Tellisin esialgu vaid olulisemad asjad ära ja jätsin osa asju hilisemaks, et küll ajaga selgub, mida vaja üldse on. No näiteks suuremat lauda. Aga seda vist ei saa kontoritarvete tellimuse alla kirjutada.
Hetkel võin öelda, et mulle tõesti meeldib tööl käia, alustades sellest, et mul on seal nii mõnus tool ja jahe kliima. Tegelikult isegi liiga jahe, pean kontoris salli ja kampsuniga istuma, sest muidu on oht haigeks jääda, see konditsioneer puhub kuidagi täpselt minu kohal ja mul mitmel päeval olnud tunne, et kurk hakkab haigeks jääma. Samas kodus ei õnnestu kuidagi kuumuse eest pääseda, seega kontoris on mõnusam olla. Ostsime küll koju miskise ventilaatori, aga see tegi olemise vaid veidikene talutavamaks. Lõpuks muidugi taipasime ruloo elutoas alla võtta, et saaks akent rohkem avada ja ventilaatori abil välisõhku tuppa juhtida. Aga see külje peale akna avamine mõjub aknale halvasti, ühel kuumemal suvel ma pidin akna remontijad kutsuma, sest akent ei saanud enam kinni hiljem. Ja nüüd on vist sama teema tekkimas. Seega valikus on kas palavus või tulevane akna remont. Lisaks veel ilma ruloota teatud kellaaegadel päike pimestab. Sellised valikud.
Blogimise aega pole eriti olnud – õhtuti on liiga palav ja ei viitsi lihtsalt ja tööl on olnud jube kiire, juba on igasugused tähtajad kaelas. Ja muidugi ma tunnen, et sellise koormuse juures ma saan ikka liiga vähe palka. Või noh, isegi, kui koormust ei arvesta, siis ma enda oskusi hindan ikka palju kõrgemalt. Aga mis teha – kui paremaid pakkumisi pole, tuleb leppida sellega, mis on.Vähemalt tõesti muus osas ma olen hetkel üsna rahul. Loodetavasti esmamulje pole petlik.
