Palavus on mulle vist pähe hakanud. Sest ei mäletagi viimast korda, kui nii jäägitult oma töösse süvenenud olen olnud, et isegi ei taibanud eile kell viis koju minna. Täna sama lugu. Kell pole veel õnneks viis saanud. Aga süvenemine on juba tunda andnud ehk siis töötulemused on peaaegu, et käegakatsutavad. Niivõrd kuivõrd on võimalik virtuaalses keskkonnas midagi käega üldse katsuda. Muidugi, hetkel jooksis juhe kokku – php ei ole ikka minu jaoks. Aga staatiline värk hetkel ka kuidagi ei sobi. Nii, et ma pean ikka miskit leiutama või teine variant, progejad tööle panema. See aga oleks ju liiga lihtne. Pealegi, ma kujutan ette, et siis läheks töö valmimisega mitu korda kauem aega, kuna see progeja, kes töö ilmselt tegema peaks, on mõnes osas ikka väga ebakompetentne. Ta võib osata igasugu juppe eraldi progeda, aga tervikut kokku panna, nii et jääks ilus, seda ta ei oska. Üldse teeb ta mõnda sigalihtsat liigutust kolm tundi või teinekord ka kolm päeva. Nii, et lihtsam on ise teha, kui talle ülesannet selgitada (keeleoskus jätab ju ka soovida tal) ja siis uuesti seletada, et kasutagu ikka samasugust stiili, mis ülejäänud lehel. jne. jne. Nii, et ma ikka pusin parem ise edasi. Seni, kuni seda tööindu mul veel jätkub. Vahelduseks ajakirjadele ongi mõnus webineegritööd teha.
****
Stressamisest tuleks kuidagi lahti saada. See praegune stressitekitajate nimekiri tuleks vist nii kohutavalt pikk, et ma isegi ei julge neid enda jaoks kirja panna. Kuigi see võimaldaks paremini asju ükshaaval ette võtta ja lahendada. Ega need ju niisama ära ei kao. Aga kardan, et see nimekiri oleks lihtsalt veel üks stressitekitaja ja alustaksin selle nimekirja likvideerimisest. Nii ei jõua ma kuskile. Tuleb vist ikka vana hea õlleteraapia valida. Rohelisel mättal sõprade ja näljaste kajakate seltsis.
****
Väike filmisoovitus kah: “Bang, Bang, You´re Dead” ja “House of Sand and Fog“. Mõlemad ülihead.
