lund ja lörtsi..

Ja sinna ta kadus.. ei tasu ikka päeval õues käia, eriti sellise ilmaga. Tagasi tulles ei ole enam mingit töötahet. Aga väljas oli ikka ilgelt mõnus.

Tunnike tagasi sain teada, et üks sõbrants plaanib rõngastatud saada. Teatatati umbes nii möödaminnes, et teeks ühe väikse kräu enne seda.. et ah? mis? kes? kus..?
See on muidugi nii tüüpiline, et kui mul on valida kahe tegevuse vahel ja ma ei suuda kuidagi valida, siis tuleb sinna lisaks veel kolmas pakkumine. Seekord tundus see kolmas muidugi olulisem, kuigi ma olin juba teise kasuks otsustanud. Miuks.. nüüd olen kurb, et paadimatkale ei saa ja rõõmus, et sõbrantsile kaasa elada saan. Ma ei teagi, kas mul on nüüd prioriteedid sassi läinud. Kuidagi ei anna see matk enam rahu, kuigi ma alguses üldse kindel polnud, kas minna tahan.

Ja kus pagana kohas see lubatud äike ja paduvihm on!!??