Tänane päev möödust rasket füüsilist tööd tehes. Täitsa arvestatav treening, ütleks. Selg on muidugi täitsa haige, põdur nagu ma olen.
Töö ise seisnes killustiku tassimises, laialiloopimises ja rehitsemises. Mina, ema, õde ja õepoeg võime end tublideks teemeistriteks nimetada, sest meie pingutuse tulemusel ei ole meie sissesõiduhoov enam porimülgas vaid seal on täiesti ilus ja sõidetav killustikukate. Andis ikka loopida küll seda laiali. Kokku võis seda olla 5 või 6 tonni. Huh, praegu, kui seda kuulsin, tundub see ikka täitsa uskumatuna. Ei olnud ämbri ei käruga kerge kive vedada ja rehitsemine nõudis ka omajagu jõu ja ilunumbreid. Aga hakkama saime. Ma olen täitsa uhke meie üle:)
Ja kui mõnus oli pärast õlle ja raamatuga kuumas vannis vedeleda.
Tegelikult jõudsime me enne veel lastega võidu mune kah värvida:)
