Kõige parem hetk tööle jõudes on ikkagi see, kui avad postkasti ja leiad tänaste ülesannete alt märkme: TÄNA POLEGI MIDAGI TEHA. Järgmine hea hetk on see, kui kui värskest kohvist esimese lonksu võtad.
Tegelikult on tööd muidugi väga palju. Eilne päev väsitas nii ära, et õlled olid peaaegu, et kohustuslikud. Me peaaegu jooksime pubi poole. Tegelikult mina olin see, kes jooksis, sest teised kõndisid nii pika sammuga eest ära.
Ma läksin küll varakult ära, aga koju eriti ei kippunud, sest õues oli nii mõnus. Tegin veel väikse jalutuskäigu ümber maja (see on päris suur tiir, mis sisaldab umbes nelja tänavat). Ja mingil hetkel oli jube tahtmine lumme viskuda ja teha lumeingleid või lihtsalt rulluda lume sees. Teostusest jäid mõned grammid alkoholi siiski puudu. Tekkis väike hirm, et äkki see näeb ikka kõrvaltvaatajatele liiga ebanormaalne välja. Ühed niigi vaatasid mu poole liiga uurivalt ja kaua, kui pingi peal istudes ilusat ilma nautisin. Normaalsed inimesed ei istu ju kell 12 öösel pargipingil.
Ülemuse sünnipäeva puhul laulsime täna mõned laulud ja kolm kitarri koos võimuga kaasati kah laulu. Pärast tehti veel mõned hevilood kah, mille peale terve kontor kohale tormas ja näppu viskama hakkas. Tore on omada kolleegide hulgas elukutselisi kitarriste. Üliäge oli. Ja tundus, et suutsime üllatada ülemust väga meeldivalt.
LISA: mulle on täna täpiliste tähtedega mingi teema. Juba mitmenda tähe puhul avastasin, et täpid on kuskile jalutama läinud.
