Nii need käkid tulevad. Teed ületunde, oled palaviku tõttu peast soe, tähtaegade tõttu kiirustad ja teed mõned valed liigutused ja ongi käes. Käkk. Ja siis tunned end nii kohutavalt süüdi, et ei suutnud paremini hakkama saada ja vedasid alt kõiki, kes sinu peale lootsid ja sinusse uskusid.
See ei ole üldse hea tunne. Edaspidi ma vist selle vältimiseks veedangi kõik õhtud kodus ka tööd tehes. Tööajast ei piisa enam ammu tööde valmissaamiseks. Mõned asjad jõuad napilt napilt valmis, aga teised muudkui ootavad ja ootavad. Ja kuidas sa teed nendele ootajatele selgeks, et nemad ei ole nii olulised, kui see üks. Seega tuleb näpistada pealetööaega ja teha neid asju, mis on järgmisel kohal, et saaks kunagi võtta ette neile järgnevad asjad. Huvitav, kas mõni rahulik hetk on silmapiiril? Millal need valmised täpselt lõppesidki?
Veider, et pärast sellist päeva pole mul üldse tahtmist magama minna. Nii palju aega läheb ju magades kaotsi..

0

0