Nagu ja juba mainisin, et kole palju on teha äkitselt ja täitsa hea selles mõttes see pealesunnitud puhkus, aga nüüd olen ma juba sunnitud päriselt puhkama. Ei mingit tööd (no tegelikult ikka üritasin seda heategevusprojekti täna natuke teha, sest sellega on kiire), trenni ja muid vaba aega sisustavaid tegevusi, sest mul õnnestus end nii ära külmetada, et juba teist päeva olen koju aheldatud peaaegu 39-se palaviku ja rämeda köhaga. No ja nüüd enam ei saagi teada, mismoodi palavik edasi või tagasi areneb, sest viskasin kraadiklaasi maha ja sellest enam küll mingeid adekvaatseid numbreid välja ei loe. Vähemalt ei ole haige olles süümekaid, kui midagi asjalikku ei tee. Täiesti süümekata vedeled päev otsa diivanil teki sees ja vaatad lemmikseriaale. Kuigi see tegevus oleks palju mõnusam, kui pea poleks nii uimane, poleks pidevaid külmavärinaid vaheldumisi ilgema palavusega ja kui saaks seriaalide kõrvale veini juua. Mis veini, ma suutsin alles hommikusöögi ka kella viieks endale teha, sest lõunaks A. poolt valmistatud võileibadest suutsin vist kaks ampsu vaid süüa. Nälg ajas mind lõpuks ikka diivanilt püsti. Hea, et purgi- ja pakisuppe kodus on, sest midagi muud eriti alla ei läheks ja ei jaksa köögis toimetada ka.
Maalemineku plaani tegin ka nädalavahetuseks, selle peab nüüd jälle teadmata ajaks edasi lükkama. Et siis, kui mul oleks võimalus kasside juures pikemalt aega veeta, just siis tekivad igasugused takistused. F’ing maletajad seal üleval.
