Praegu on ikka mingi täiesti veider aeg. Kõik tundub liiga positiivne – liiga kontrastne eelnevate nädalatega. Isegi tööl on asjad tip-top ja ma olen vist viimase nädalaga rohkem tööd teinud, kui viimasel kuul. Ja täiesti vabatahtlikult ja ise otsinud tegevust. Nagu oleks logelemisest siiber saanud:) Võibolla tõesti oli sest reedesest väljasõidust kasu ja see mõjutas igatahes alateadvust positiivselt, isegi kui kohapeal tegelikult suurt selgeks räägitud ei saanud. Ma igatahes tunnen end hetkel rohkem motiveerituna ja tahan asjade valmimisele kaasa aidata. Ehk siis järgmine kord, kui jälle selline madalseis tekib, tuleb ruttu teha ettepanek üheks koostööarenduskoolituseks, nagu meie viimast väljasõitu nimetati.
Aga pagana hea oli, et ülemusi polnud sel üritusel. Ma kujutan ette, et nende puudumine tegi olemise palju pingevabamaks, kui ta muidu oleks olnud. Kuigi meil on tegelikult väga normaalsed ülemused ja nad on üritustel ikka nagu tavalised inimesed:)
Juulis on tegelikult juba järgmine üritus tulemas. Iga-aastane saarele sõit. Ja siis tuleb puhkus, mis tegelikult töötahtele kriipsu peale tõmbab (just peale puhkust), aga selle eest ma mäletan seda positiivset emotsiooni, mis mind peale puhkust veel mitu nädalat säravana hoidis. Võibolla ongi asi selles, et suvi on tulemas ja hetkel näikse ma kandvat pigem roosasid, kui musti prille.
Kui nüüd bingos kah veel veaks;)
