Sõitsin täna üle pika aja trolliga ja sain seal reisisaatja abi kasutada. Pidin tunnistama, et neist on kasu küll, kui nad sinu eest pileti ära komposteerivad. Aga ma ei saa lisamata jätta, et ta ise blokeeris tee kompostrini esiteks ja teiseks on üks nõmedamaid ideid kompostrite jätmine ainult ühe ukse juurde. Arvestades, kui ületäitunud meie ühistransport on suure osa ajast, siis on tükk tegu, et kompostrini jõuda. Ja kuna ma polnud ammu ühistranspordiga sõitnud, polnud mul ka meeles, et selline muudatus oli vahepeal toimunud. Ja olgem ausad, üksikpileteid kasutavad pigem just need, kes sõidavad harvem, ja seega ei pruugi selliseid asju üldse teada.
Aga reisisaatja aitas lisaks üht vanainimest trolli ja hiljem välja, üritas teda ka istuma panna, aga mutt polnud nõus:) Ja oli näha, et tüüp hoidis trollis ja trolli uste taga toimuval silma peal, aga oma pideva edasi-tagasi siiberdamisega ta häiris üsna palju, sest mina jäin ta teele pidevalt ette.
Aga põmst on nad mu meelest ikkagi rohkem ruumiraiskajad. Vanamutte võivad suvalised inimesed ka aidata, vankreid olen isegi aidanud tõsta, nii et tegelikult piisaks lihtsalt kaasinimeste hoolivuse taseme tõstmisest – kompostri suunakleepsu asemele näiteks kleepida hoopis silt “aita vanainimest” või “märka vankrit”..jne. – aga paraku seda sallivust ja kultuuri niisama lihtsalt sisse ei too.
Kuidas on Sinul kogemused kaasinimeste aitamisega? Kas oled vajadusel abi saanud või pakkunud?
Ahjaa, et siis käisin külastasin siis täna doktorit, kes kuulas ja küsis, kuidas olukord on ja soovitas sama rohtu edasi võtta, mida seni ja kui asi hullemaks läheb, siis tagasi tulla. Ütleme, et suht mõttetu käik, aga no vähemalt haiguslehe sain, kuigi tänapäeval pole sellest mingit reaalset kasu. Saad vaid bossidele tõendit näidata, et tõepoolest haige olid, mitte lihtsalt kodus ei vedelenud.
Õnneks on juba paar päeva veidi parem olnud. Mitte, et ma juba julgeks rattasõidu plaane teha nädalavahetuseks, aga natukene loodan juba.
