Otsustamised ja mäluprobleemid.

See on ikka täiesti uskumatu, kui otsustusvõimetu inimene ma olen. Ja sellele ei aita kaasa  ka see, et mälu on nõrk – stiilis, mõtlen mina, et kas minna ikka neljapäeval maale, et reedeks sain ju ühe sünnipäevakutse ja lisaks sain ka laupäevaks ühe kutse kokteilipeole-sünnipäevale – mõlemad Tallinnas. Juba tegin plaane, et lükkan oma vaba reede augustisse, kus üks vaba päev ära kuluks ja et jään ikka linna seekord. Ja siis meenus, et aga ma ju plaanin laupäeval olla Tartus ühel üritusel. 

Mul jääks vist pooled asjad tegemata, kui ma ei kasutaks tihti telefoni kalendrit omale meeldetuletuste jätmiseks. Vahel isegi tean, et olen midagi unustanud, aga seda ei tea, mille nimelt. Isegi taskurätti seotud sõlmed ei aitaks, kui ei mäleta, mida unustanud olen.

Ja räägitakse, et mida aeg edasi, seda hullemaks see mäluprobleem läheb. Väikseks lohutuseks oli täna loetud uudis, kus öeldi, et pealtnäha kehv mälu võib olla hoopis huvipuudus.

Aga see otsustamise teema on mind saatnud ikka nii kaua, kui ma mäletan (vähemalt midagi ma mäletan:P). Antagu vaid kaks valikut, ja ongi probleem olemas. See käib kõige kohta. Minna maale või jääda linna, mis kaudu koju jalutada, millist juustu osta, kas osta kingad või tennised või hoopis ketsid ja kui ma mõni õhtu mõtlen mingit filmi vaadata, siis tavaliselt raiskan ma vähemalt tunni selle peale, et otsustada, mida vaadata… see on vaid väike hulk näidetest – selline lõputu dilemma. Poleks ma sündinud 2 nädalat liiga vara, siis mul poleks neid kaalude mõjutusi ilmselt nii palju ja elu võiks olla palju kergem. Aga arvatavasti ei suutnud ma juba sel ajal otsustada, kas ma tahan olla kaalud või skorpion. Tegelikult oleks võinud veel hullemini minna, kui päev varem (õigemini paar tundi varem) oleksin sündinud – siis oleks puhta kaalud ju.