Turbotigu


milli-vanilli-mallikas

Ma hakkan kakkan kahtlustama, et kõik need sünnipäevaüritused, mida ma teistele organiseerin, on äkki minu egoistlik soov saada peost osa? Ei saa ju olla, et ma mõtlen sünnipäevalapsele ja tunnen talle kaasa tema vanuse pärast (ok, nad on kõik must nooremad, tegelikult olen hoopis kade!) ja sellepärast meelitan ta välja või teen ettepanekuid, mida teha võiks. Igatahes, täna juhtus jälle üks minu algatatud üritus olema, ja kordaminek oli rohkem kui 100%.
Alguses sai nelja tibinaga seiklusjuttudes istututud. Mingil hetkel meelitasime sinna ka kaks noormeest. Mõlemal tundus olevat mingi idee, et neil on mingi roll sünnipäevalapse elus mängida. Noh, me siis ühe tibinaga hoidsime ka käest kinni samal ajal, kui kaks meesterahvast, kes käest, kes kaelast, sünnipäevalapstibinat toetasid. Lõbus teekond oli. Ja see teekond viis meid Valli baari. Ma tõesti ei saanud lasta tibinal saada nii vanaks, ilma, et ta oleks näinud seda osa Tallinnast, mida igaüks nägema ei satu. Ja tema ilma minuta ammugi mitte. Saladuskatte all võin muidugi öelda, et millimallikat sain isegi nüüd esimest korda proovida. Eks kambavaimul on jõudu. Ja ega rohkem eriti ei taha.
Kui tavaliselt leiab sealt baarist igasugu karvaseid ja sulelisi ja sõpru on kerge soetada, siis seekord leidsin lausa päris oma tuttava. Nii et oli möllu ja tantsu ja joomist ja suudlemist. Lõbus õhtu. Ja ma vist soovitasin ja lubasin laenata ühte raamatut juba kolmandale inimesele. Ja tsiteerida lubasin seda kah. See lihtsalt on jube hea. Ei taha ainult endale hoida. Aga vist peaks neid juurde ostma, et oleks mida laenata.
Ja mis seal salata, õues sain tuttavaks mingi tüübiga, kes oli oma sõbra sünnipäeva seltskonnast eraldunud ja siis sai teed juhatatud ühele võõramaalasele, kes lehvitas ecerölaini pileti ja passiga ja otsis sadamat. Lisaks kutsusin rahvast üles istuma Valli baari ette maha, 15 krooni koht:P
Ja tegin pilte suvalistest noortest, kes ka esimest korda millimallikat proovisid. Ei salgagi, et minu oskused ja fotoaparaat endiselt jätavad soovida. Pildid ei tulnud välja.
Teel koju leidis minu ja ühe vastutulija vahel aset järgmine dialoog:

võõras tüüp: hello.
mina: hei.
võõras tüüp: how are you?
mina: fine.
mina: How are you?
võõras tüüp: okay.

Ja nii me lahku läksime. Endiselt võõrad.
Tegelt oli täitsa kena tüüp.


Posted

in

by

Tags:

Comments

“milli-vanilli-mallikas” on saanud 2 vastust

  1. Autori Molekul avatar

    jap, tervis jätab täna küll tiba soovida.. aga samas, oleks võinud ka hullemini minna:)

  2. Autori sepp avatar

    mhhh, kahju, et te sinna eila ei sattunud. meil oli luxemburglastega väga lõbus õdak kuni sulgemiseni 🙂ja täna Levist Välja…tervisele hakkab 🙂