Mõtlesin just, et täna saab igav päev olema. Kõik kiired tööd oleks nagu tehtud. Vaid üks asi on, millega võiks tegeleda, kui mõni idee juhtuks olema. Aga nüüd toodi mulle uus FHM. Osa päevast saab kindlasti sellega sisustada. Kuigi, Erotica on mul ju ka veel lugemata..
Teistel algab siin kohe varsti jälle eurovisiooni trall. Läheb vist jälle hulluks testimiseks. Kuna eelmisel aastal see edukalt läbi sai viidud, siis sel aastal vist nii hull see testimine ei tule. Ja uuendusena on seekord kasutusel Skype. Kõigi testijate lauale on saabunud kõrvaklapid ja varsti läheb siin ilmselt inglise-eesti-vene-keelseks hallootamiseks. Ma suutsin sellest end jälle säästa. Küsiti küll, kas soovin ka osaleda, aga see testimine ei tundunud sugugi nii põnev, pigem vastupidi. Seega loobusin.
****
Üks klient ajab mind järjekindlalt tigedaks. Ma isegi ei oska vist sõnadesse panna seda nördimust, mis mind valdab iga kord, kui midagi uut kuulen või siis vastupidi, kui nendepoolne vaikimine jälle liiga pikaks venib. Nad pole umbes poole aasta jooksul suutnud ära otsustada, mida nad tegelikult tahavad. Iga kord, kui juba tundub, et jõudsime õige asjani, leiavad nad midagi uut, mida nad KA tahavad. Ja need uued tahtmised on alati nii utoopilised, et kui ma nende peale juukseid hakkaks katkuma, oleksin ma ammu kiilakas.
Nüüd siis avastasin, et nad on hirmkoleda lehega ilma minu abita maha saanud (võimalik, et ajutine lahendus, aga varasemast veelgi koledam). Suured, prillita loetavad tekstid, mida nad pidevalt meelde tuletasid, on siis nüüd udused ja kehva fondiga trükitähed ja tumedal taustal. Kui ma prillid ette paneks, ma küll neid ei näeks lugeda.. Läätsedega veel kuidagi saab.
Häh.. ajuhiiglased..
Kui see raha nii vajalik pole, siis oleksin nad ammu kuu peale saatnud koos kõigi oma idiootlike soovidega.

0

0