Ilmast veel niipalju, et mõni aeg tagasi uuriti maja listi kaudu inimestelt, kas võiks juba kütma hakata. Enamus, kaasa arvatud mina, arvasid, et pole vist veel vaja. Kui siis paar nädalat möödus ja ilmad aina jahenesid, hakkas mulle tunduma, et juba tahaks natuke sooja saada. Juba olin õhukese teki paksema vastu vahetanud ja ilma sokkideta korteris käia ei tahtnud.
Mõtlesin siis, et kirjutan ise, et nüüd juba sooviks kütet, ja ühtlasi uurin, et miks meile kütte arved siiski tulevad, kui veel ei köeta.
Siis selgus, et meie majas köetakse aasta ringselt, et sooja vett oleks ja sellest ka arved. Teema jäi sinnapaika ja siis tuli mul õhtul siuke super idee, et keeraks õige radikatele kraade juurde. Need olid ju suvest saadik miinimumi peale keeratud. Ja oh imet, tuba sai palju soojemaks:) Isegi sooja teki pidi taas õhema vastu vahetama. Elu on jälle ilus.
Mis töösse puutub, siis täiesti hullumeelne nädal oli. Ma olin tänaseks õhtuks nii kohutavalt väsinud, mõtlesin, et tulen õhtul koju, võtan veini ja vaatan oma lemmikseriaale. Aga siiani pole veel jaksanud sellega alustada.
Diivanil teki all vedeleda on lihtsalt nii mõnus. Kui välja arvata see, et ülevalt on tümpsu kosta. Loodan, et nad siiski ööseks lõpetavad, kuigi jah see segab ka praegu mõnusat olemist. Aga nädal või kaks tagasi saadetud sms selle ülemise korteri omanikule on mõjunud ja nüüd on öösiti vähemalt mõnda aega vaikus olnud. Edaspidi tean, et enam ei oota ma omanikule teatamisega ja ei kannata hambad ristis.
Aga siis jah, säästureziimi tõttu jäin linna, kuigi oleksin tahtnud maale minna, sest teada on, et järgmisel nädalal pean ka linna jääma. Loodan, et kassid tunnevad mind ikka ära peale sellist pausi.
Aga siis reeeeedeeeee!
