See on ikka täiesti veider, kuidas uni võib hommikul olla suurem või väiksem, olenevalt sellest, millega eelmisel õhtul tegeldi, kuigi magamamineku aeg oli peaaegu sama, mis tavaliselt. Täna ma tahaksin küll juba üles ärgata. Tööd pole jõudnud peaaegu üldse teha. Kaks tundi sai lihtsalt koosolekul poolenisti magades mööda saadetud. Parema meelega oleksin küll oma laua taga maganud, kui seal ülemuse silma all. Aga samas, ma polnud ainuke kel silmade lahtihoidmisega tegu oli. Laualt ei puudnud ka veepudelid ja tavapärase kohvi asemel tee. Eile sai nimelt kolleegidega koos uisutamas ja hiljem väiksel sünnipäeva tähistamisel käidud. Jetisse ma enam vist minna ei taha. Olgugi, et uisud olid seal head, jää tugevam ja kogu see asi palju odavam, aga kui ikka koguaeg uiskudel kihutades ka kampsuniga külm on, siis pole see üritus pooltki nii mõnus. Alguses mantliga hakkas palav ja hiljem oli siis koguaeg külm. Vähemalt sai hiljem long island ice tea-sid juues sooja. Kuidagi suutsin ma seda mahla kombel üsna suures koguses tarbida ja loomulikult polnud hommikul enesetunne kiita. Õnneks väga hull ka polnud. Aga teel koju tundusid jälle lumehanged jube ahvatlevad kohad, kuhu võiks hüpata. Ja suur oli minu üllatus, kui koju jõudes avastasin, et kell on üks. Sellepärast siis kogu linn tühi oligi. Isegi Tammsaare pargis polnud hingelistki.
