Tööl oli sel nädalal juba palju rahulikum. Harjumatu lausa, et ei pidanud ületunde tegema ja et koguaeg mingid tähtajad kuklasse ei hinga. Mis ei tähenda muidugi, et tööd endiselt palju ei oleks.
Eelmisel nädalal ma lubasin kõigile, kes mu jutule tulid uute ülesannetega, et võivad järgmisel nädalal uuesti üritada. Ja siis nad tulidki kõik korraga. Või noh, poole tunniste vahedega keskmiselt tuli uusi ülesandeid.
Ja mina veel muretsesin, et minust tahetakse lahti saada. Nad ei saa ju ilma minuta hakkamagi.
See nädal oli ka ühe suurema projekti üks osa vaja valmis saada, aga kuidagi see asi mul ei edenenud. Jõudsin inspiratsiooni otsingutel ühele toredale blogipostitusele:
http://blog.penelopetrunk.com/2012/08/27/how-to-find-inspiration-at-work
Tegelikult ma ei tee koguaeg ainult tööd.
Täna maale sõites mõtlesin, et nii mõnus on sõita, ühtegi troppi polnud teel, teeolud suurepärased.. ja siis mõned minutid hiljem jõudis üks idioot mulle sappa. Minust läks ta veel üsna normaalselt mööda, aga siis nägin, kuidas ta tegi mitu möödasõitu nii, et vastutulijad pidid moodustama kolmanda rea.
Aga muidu oli peaaegu normaalne teekond.
Aga nüüd proovin oma unarusse jäetud seriaalid uuesti ette võtta. Eile juba üritasin, aga keskööst alates ei tahtnud silmad üldse enam lahti püsida ja otsustasin, et sellisel vaatamisel pole ka mõtet. Ehk täna õnnestub paremini.
