Täna kohe ei saa jätta kirjutamata, kui hull teekond oli tagasi linna. Vastukaaluks eilsele peaaegu rahulikule teekonnale.
Täna sattusin sõitma keset uimerdajate paraadi ja tegin kohe mitu korda rohkem möödasõite, kui tavaliselt. Seni on sel kellaajal üsna vähe liiklust olnud. Aga täna oli liiklejaid palju ja vähemalt pooled neist uimerdasid. Ja täna kohe üldse ei istunud mulle see nende sabas uimerdamine. Eriti selliste sabas, kelle kiirus pidevalt muutus ja kes veel keskjoone peal armastasid sõita.
Ja linna jõudes ootas mu kodutänaval ees avarii. Mulle tundus, et ega ma oma majani ei pääse ja juba peaaegu parkisin kõrvalmaja ette ära, aga siis nägin, kuidas üks auto sealt avarii teinud ja parkivate autode vahelt läbi sõitis ja otsustasin ka proovida. Mulle tundus, et jube napikas oli see möödumine. Aga ma olen üldse kehv manööverdaja. Või kuidas võtta, arvestades, et ma neid autosid ära ei kriipinud, siis kõige hullem ei ole ka:P
Muidu meie tänaval on 30 ala, aga ega sellest eriti kinni peeta. See seletab ka neid suuri kahjustusi, mis avarii teinud autodel näha oli. Kui märke jälgitaks, siis võiks siin kandis avariid peaaegu, et välistada. Ega paljud ei tea seda ka, et siin parema käe reegel kehtib. Ikkagi pead koguaeg olema valmis selleks, et pead teed andma, kui tegelikult ei peaks.
Täna ühele mammile sain ka signaali lasta, kes pööret sooritades seisma jäi, kuigi tal oli eesõigus. Muidugi, ega neid märke tõesti ei pruugi märgata, kui esimest korda seda ehitatavat teed pidi sõita. Ise ka ükskord ei märganud:) Aga mammile lasin rõõmuga signaali, sest ta pööras mulle maanteel olles ette ja sundis mind pidurdama. Nii, et ta oli selle ära teeninud. Ma oleks võinud juba sel ettepööramise hetkel vabalt signaalitada.
