Uni kiusas mind hommikust saati ja pole mind veel päris maha jätnud. Muudkui segas töö tegemist. Ning töö hulk oli töö tegemiseks jäänud ajaga võrreldes üleloomulikult suur.
Aga ju mul on mingid üleloomulikud võimed olemas, sest kuidas muud moodi seletada seda, et pea kolme-nelja tunniga suutsin valmis teha kaks pisikest reklaamklippi. Isegi muusikat veidi parajamaks tükeldada. Ja ideid kohe üldse ei olnud ja lisaks see uimane olek ja tunne, et nagunii ei jõua, milleks üldse pingutada. Kartsin, et pean siin täna kümneni istuma.
Aga nüüd ei peagi ma oma lubadust murdma. Seda nimelt, et ma enam ületunde teha ei kavatsenud. Napilt pääsesin.
Muidugi, homme jagub tööd kindlasti rohkemaks, kui kaheksaks tunniks. Kaks päeva järjest ma vaevalt end ületada suudan.
Kui nüüd end veel tiba ületada, siis jõuan täna isegi koju:P
