Seoses peatsete muutustega mu elus, on tekkinud igasuguseid ideid ja plaane. Juba on mitmed inimesed maininud, et otsivad kedagi, kellega koos firmat teha/edasi arendada. Või soovitatakse teha oma firma või hakata fie-ks. Või kolida Tartusse või Põlvasse. No ja peab mainima, et tööpakkumisi selles valdkonnas on päris palju. Aga no karta on, et ka soovijaid on palju.
Sõber pakkus ka täna hea idee välja, kui mu mööbeldamisaktsiooni kohta küsis. Nimelt on mul nüüd toas palju vaba põrandapinda, ütlesin, et hea filmitada, et kohti on põrandal päris mitu. Ja arvas, et ma peaksin hakkama siis cinnamonile ja plazale konkurentsi pakkuma, 25 eeku kinopilet ja muidugi peaks sinna juurde hirmkallist õlut-veini müüma.Mul endal tuli veel mõte, et saan E-K autot välja rentida ja N-P oma toa välja üürida.
—
Kuidagi väga sujuvalt lasksin end ära rääkida kooki küpsetama peatseks pildivaatamise õhtuks. Ei olnud vaja isegi kaks korda öelda, see oligi rohkem faktide konstateerimine, kui ära rääkimine. Ma läksin lihtsalt asjaga kaasa. Mina, kes ma küpsetan vaid kord aastas, olen järsku ilma suurema keelitamiseta valmis õhtu otsa köögis mässama.
No näis, mis sest plaanis saab. Millegipärast on vaikus peale seda, kui saatsin teele küsimuse, et mis päeval siis ja kelle juures.
Nädalavahetuseks sai ka plaane tehtud. Ehk siis taas on käes see aeg, kui peaks sõitma Tartu poole, sünnipäeva(de)le. Ainult, et nüüd on seal mõned agad. Kas auto läheb käima (loodan, et uus aku mind alt ei vea), kas mul on piisavalt finantse, et selliseid sõite enam teha. Kindlustus on ka just lõppemas, ei saa öelda, et ajastus just hea oleks. Nagu selle akugagi.
Ja mis veel kõige olulisem – ma pole kuu aega maal käinud. Tahaks väga veeta mõne päeva kodus, enne kui jälle minema sealt kihutan. Kassid on mind vist juba nagunii ära unustanud. Lohutab hetkel see, et edaspidi saan maale jääda korraga pikemaks ajaks.
Nutt ja hala noh. Edaspidi saab seda ilmselt veel rohkem olema. Kaua see pidu kesta ei saanudki ju.
