Turbotigu


kanuu, korterinaabrid ja teised loomad

Käisin pühapäeval kanuumatkal Valgejõel. Mõnus üritus oli. Üritan kohe saabuva puhkuse ajal videomaterjali ka kokku klopsida ja asjaosalistega jagada. Seniks aga mõned pildid illustreerimaks ellujäämist jõe peal:)

Jõgi oli tegelikult suhteliselt rahulik. Kärestikke me ei näinud, küll aga oli hulganisti kive, mille otsa kinni jääda või puid, mille alt pidi peaaegu et roomama läbi (või noh, kanuusse tuli pikali visata) ja ühe korra sai kanuu ka üle puu tõstetud.

Ametlikult ei tohtinud kanusse alkoholi võtta nii, et me võtsime siis mitteametlikult:) Mina oma viimase aja lemmikud beersheikid, mis nii lahjad, et õhtuks ei olnud kahest joodud 2,9 vollisest “limonaadist” alkomeetrisse midagi enam puhuda.

Üks aer lõhuti ära (vaata juuresolevat pilti). Meie seltskonnast keegi vette ei kukkunud, küll aga nägime hulganisti venelasi kanuutamas, kellest osa hiljem oma riideid päikse käes kuivatas. Üks venelaste paatkonnast üritas ka hoogu võttes üle selle puu sõita, millest meie paadid üle tõstsime. Palju neil ei puudunud, et selle hooga nad ümber ei käinud. Meie saime naerda ja nemad pidid meie eeskuju järgima ning ka kanuu tõstmisega tegelama.

Seltskond oli mõnus ja jõe peal oli chill. Hiljem tegime rmk grillplatsil ka väikse söömingu ja mehed tegid nööri otsas rippuva auto rooli küljest vette hüppeid.

takistussõit..

ja silda visati..

leia paadist kolm inimest

Järgmisel päeval pold nii äge – tõsine spordipäev oli mu ebasportlikesse kontidesse oma jälje jätnud ja liikusin päev otsa ringi teo kiirusel ja aegajalt vanuri kombel ohkides, kui oli vaja end näiteks diivanilt püsti ajada.

Peale seda viimatist naabrite peale vihastamist panin omale msn-i nime järele uue kodu leidmise soovi ja üllatavalt palju pakkumisi on tulnud. Pea iga päev keegi pakub mõnd korterit. Nii et, kui alguses oli see teade lihtsalt enda välja elamiseks (ja korterinaabritele lugemiseks) sinna pandud, siis nüüd on see idee järjest rohkem meeldima hakanud.
No tegelikult olen ma pidevalt üüri ja ostu kuulutusi vaadanud, lihtsalt pole midagi meelepärast silma hakanud ja mugavam on olnud paigale jääda. Aga nüüd äkki teekski plaani teoks, kui tuleb sobiv pakkumine.

Täna käisin üht kalamaja korterit vaatamas. Hind on küll normaalne ja hoovis parkimine on plussiks, kaks tuba ja suur vannituba.. aga noh, korter ei tekitanud erilist vaimustust. Köök ei meeldinud üldse mulle.
Ja noh, kalamaja ise pole mind iial ahvatlenud elamiskohana. Tuttavad kiidavad küll, aga mulle ta pole muljet avaldanud. Ja kui hiljem trammiga tööle tagasi sõitsin, meenus, et kopli trammis on iga päev selline häälekas ja kirju seltskond. Et vist pigem otsin edasi. Kindlasti tuleb ka paremaid pakkumisi. Kiiret mul ju pole ka selle otsimisega.