Viimasel ajal on mu ümber nii palju intriige, et olen juba uskuma hakanud, et ma ise põhjustan neid. Tegelikult olen juba mõnda aega tundnud, et mul on suuremat sorti stress ja võimalik, et ma võtan pisiasju rünnakuna enda suhtes.
Pole mõtet üksikasjalikult neid stressi allikaid lahata – ma natuke seda juba tegin ühes varasemas postituses ja kui väga detailseks minna, siis saaks juba paraja romaani kokku ja siis ma peaksin selle üldse panema oma kinnisesse blogisse.
Aga siis alles kirjutasin, kuidas ühe kolleegiga suhted natuke teravaks läksid – kuigi ma siiamaani ei leia endal siin muud süüd, kui et ma võtsin ehk tühist asja liiga raskelt – ehk teisisõnu minu jaoks see asi polnud tühine ja siiani pole. Siis eelmine kord maal käies läksime emaga tülli – noh, see oli asjade loomulik käik kõike arvesse võttes, aga ammu polnud temaga tülitsenud ja väike üllatusmoment ikka oli. Ja siis tänast diskussiooni ja selle tulemust arvestades mõtlengi, et minuga “tüli norivate” inimeste arv on kuidagi äkitselt väga suureks tõusnud. Et järelikult on asi ikkagi minus, või on kuu seis selline. Aga ma süüdistan siis stressi. Sest miks teised võivad vabanduseks tuua selle, et nende elus on nii palju stressi.
Aga see tänane asi sai alguse sellest, et üks ütles ja teine ütles, ja siis kolmandad ütlesid ka ja selgus, et kolmandad ei pidanud asjast midagi teadma ja siis olid juba neljandad asjasse segatud ja esimesed ei tea üldse mis toimub:)
Et tegelikult ühest täiesti tühisest lausest sai alguse selline sündmuste jada, et enam ei tea isegi, kelle peale kuri olla. Algselt rahumeelselt alanud arutelust sai mingil hetkel hoopis terav sõnade loopimine. Praeguse seisuga tunnen mina, justkui oleks midagi valesti teinud, aga ma ei saa täpselt aru, mida ja miks mind järsku ründama hakati.
Väiksest lumepallist sai igatahes ilmatu suur lumekera ja ma arvan, et see ei sula niipea.
Ma pean tõesti oma lukus käivasse blogisse kolima, ma ei saa siin pooli asju nii vabalt kirjutada, kui tahaksin. Ei saa detailidesse laskuda, muidu tuleb sellest veel suurem jama, kui juba on.
