Elu maal

Tänased plaanid kõik täidetud. Autol ülevaatus tehtud. Passi ja ID-kaardi tellimused sisse antud. Lisaks sain hajameelsuse tõttu veel mitu korda Paidest Türile ja tagasi sõita. Esimene kord unustasin bensiini võtta ja teine kord käisin telefoni laadijal järel.

Autol lasin lisaks olulistele remonditöödele ka üle vaadata kõlarid, mis tegelikult juba pikemat aega ragisevad ja nüüd sai see asi ka korda. Õnneks ülevaatust ei mõjutanud see, et auto hädasti pesu vajab. Homme võtan selle asja ka ette.
KMA-s vaadati mind kui mingit ilmaimet, kui selgus, et ma esmakordselt ID-kaarti taotlen. Üldse oli see tädi seal teisel pool lauda veider – üritas muudkui nalja teha ja vahepeal näitas keelt. Tundsin ennast nagu mingis veidras komöödiafilmis.

Oh, ja ilm on nii ütlemata ilus lõpuks ometi. Mõtlesin kohe, et harjutaks jälle oma nummide kontsakingadega käimist – tulemuseks sain jälle valusad varbad. On ikka piinarikas see naiselik olemine.

Vaatasin täna kaks filmi ka ära. Täielik dejavu oli, kui teisena vaadatud filmis hakkas kõlama sama lugu, mis eelmises oli just kõlanud.

Maal on jälle siil kohal. Täna, kui talle telefoniga lähenesid, puges suurest hirmust ämbrisse. Tõeline ämbrisse astumine, arvestades, et kui ta põgenemist plaanis, siis ämbrist polnud kohe kuskile edasi minna.


Ühe kassidest sain ka pildile, teine jooksis aina eest ära. Ja kuna sääsed ründasid pidevalt, siis ei suutnud ka ise väga paigal püsida