Räägi veel draamade puudumisest eks, kohe tuleb kuri külgetõmbeseadus ja oledki äkitselt taas draamadesse sukeldunud.
Tegelikult muidugi asi nii hull ei ole. Tegelikkuses on need praegused draamad rohkem minu peas kinni. Ma ilmselt osalt mõtlen asju üle, kuigi teisalt tundub, et mul on täielik õigus natuke paanikat teha.
Ma olen muidugi terve elu olnud selline, kes igasuguste pisiasjade pärast muretseb ja ega sellest harjumusest nii kerge loobuda pole. Aga selle probleemi enesele teadvustamine on vist natuke aidanud küll, sest aegajalt ma imestan, kui hästi ma mõne olukorraga toime tulen. Õigemini, alguses tekitan natuke paanikat, aga peale asjade põhjalikku analüüsimist suudan endale lõpuks selgeks teha, et polegi põhjust muretseda, või siis korrutan endale, et minu muretsemine ei muuda nagunii midagi ja seega võin samahästi ka maha rahuneda. No mõneks ajaks aitab. Järgmise draamani:)
Aga kui nüüd draamad korraks kõrvale jätta, siis nädalavahetusel on plaanis väike roadtrip lõunaosariikidesse. Sinna sisse peaks mahtuma mõned sõprade külastused ja mõned pubid ja 2 sünnipäeva. No need kaks sünnipäeva toimuvad tegelikult koos, et ei ole vaja tormata ühelt peolt teisele. Ja korraks üritan käia ka kasse paitamas, sest nad jäävad tee peale nagunii ja neid pole jälle ammu näinud.