Juba mõnda aega kihab suur osa blogimaailmast peatselt saabuva blogiauhindade ürituse teemal. Muud pole enam lugeda, kui et andke hääli ja mida selga panna. Ja lisaks peavad paljud ka vajalikuks ära mainida, kelle poolt nemad hääletasid.
Mind ennast jätab see üritus külmaks. Tore, et keegi viitsib mässata, ja ilmselt pärast vaatan ürituse pilte ka, aga minu poolest võiks see ka olemata olla.
Mul on veel meeles, kui mu endine töökoht korraladas blogiteemalist üritust (Tallinn Blogfest nimelist), ja see üritus mulle meeldis. See ei olnud mitte blogijate võistlus vaid blogiteemaline seminar. Ja muidugi tol ajal (mitte, et see nüüd aastaid tagasi oleks toimunud, 2010-2013 vist?) olid blogimaastikul hoopis teised tuntud tegijad ja ütleme nii, et teemad olid huvitavamad.
Mul on meeles, et mingi statistika kohaselt oli tol ajal blogija keskmiseks profiiliks: naine, 26. aastane, kelle nimeks on Triin (vist oli nii).
Minu meelest see tänapäevane blogimine on muutunud kuidagi liiga massiliseks ja kommertsiks – et jõhkralt palju on blogijaid, aga lugeda nagu pole suurt midagi. On muidugi neid, kes endiselt kirjutavad huvitavalt, aga nii paljud blogid on muutunud mingiks reklaamipesaks või lihtsalt on igavad ja rõhk on pigem kvantiteedil, kui kvaliteedil. Varem oli nagu rohkem huvitavaid teemasid. Kuigi mul on Feedlys terve hulk blogisid salvestatud, siis suurem osa postitustest jääbki lugemata, sest teemad ei kõneta.
Ja ma ei ürita väita, et ma ise paremini teeks, ei ei, minu blogi on naguni poolenisti välja surnud. Vahel ärkan, kui liiga pikk paus on tulnud, või kui tõesti midagi nii närvi ajab, et vaja end välja elada. Üldiselt ju pole endal ka mingeid huvitavaid teemasid, mida nüüd jubedalt jagada tahaks. Ja ega paljudel vist on see teemade puudus aktuaalne, sest nii paljud blogijad alustavad oma sissekannet lausega: “Blogija (nimi) kirjutas sellest teemast ja ma tahan rääkida ka enda mõtetest sel teemal.. ” Ehk siis, kui kellelgi tuleb mingi hea idee, millest kirjutada, siis on kohe terve parv blogijaid sama teemat lahkamas. Kena, kui vähemalt originaalidee autorile viidatakse. Muidu jah, ütleks et nagu hapukurgihooaeg on blogimaailmas.
Eks see ideede puudus on tuttav teema mulle endale ka:) Mu enda elu on praegu selline, et mingeid üritusi väga ei toimu (kõige põnevamad sündmused on hetkel laste sünnipäevad, millega ma nüüd olen kokku puutunud, ja mis tegelikkuses on ikka üsna igavad), mida kajastada ja põhiline elu käibki kodus ja tööl. Ja kuna kodune elu on rahulik, siis need põnevamad teemad ongi pigem tööga seotud. Aga põnevate all ma pean siis peamiselt silmas seda, et on vaja vinguda millegi üle 😀 Aga ma muidugi võin koduse elu kohta ka mainida, et minu õhtud mööduvad nüüd mänguväljakutel ja kuigi värskes õhus viibimine on tore, siis mänguväljakud on iii-gaaa-vaaad! Nii, et mänguväljakutel ma hetkel ei peatuks pikemalt.
Ma jõudsin vahepeal unustada, miks ma seda postitust üldse kirjutama hakkasin, sest ma alustasin sellega vist juba 2 nädalat tagasi – siis, kui veel blogide hääletus hooga käis ja teema aktuaalsem oli. Aga otsustasin selle siiski lõpuni kirjutada, et vaikus jälle liiga karjuvaks ei muutuks.
