Väike kokkuvõte: juuni-juuli-august

Mul oli vahepeal kuu aega puhkust, aga ega see ei tähenda, et ma oleks blogimiseks aega leidnud. Plaanid ja reaalsus on ikka väga erinevad.
Kuna see blogimispaus venis nüüd jube pikaks, siis annab täitsa meenutada, mis toimunud on.

Juunis lõpetas A. ülikooli ära. Nii et selles osas on nüüd elu mõnusam, et teoorias ei pea ma nüüd kodus üksi rabelema, et võimaldada A.-le õppimise aega. Aga noh, tal on ju hobid ka, mis nüüd saavad kõrgendatud tähelepanu 😀

Juulikuus tegi mu vend pulmad. Ja enne seda sai veel vennanaise tüdrukuteõhtul käia. Pulmad olid muidugi toredad, aga ma vist ei oska üldse pidutseda ilma alkholita. Ma olin too päev kaine autojuht, sest pidin ema koju sõidutama. Aga ma arvan, et ma oleksin seda pidu rohkem nautinud, kui oleksin ka natuke veini juua saanud. Mul on nagu kogu aeg mingi pidur peal, kui ma kaine olen. Samas jah, veini joon ma pigem selle pärast, et see maitseb mulle, mitte et purju jääda. Purju jäämine oli viimati eesmärgiks vist siis, kui veel noore ja rumalana sai tihti linnas pidutsemas käidud, see oli ikka aastaid tagasi. Nüüd on pigem hea meel, kui hommikul peavalu ei ole, kui vein on liiga hästi maitsenud 😀
Ja mis ma sellega öelda üldse tahtsin? No et peod on minu jaoks ikka palju lahedamad, kui ka juua saab. Ja see on puhtalt minu enda probleem. Õnneks on pidusid nii harva, et väga suurt probleemi polegi 🙂
Enne puhkust sai ka kõvasti tööd rabatud ja ületunde tehtud, sest teised puhkasid enne mind ja tähtajad hingasid kuklasse. Lisaks sain veel puhkuse ajal ka natuke tööd teha. Nii, et esimene nädal puhkust läks osaliselt töö nahka. Teine nädal oli juba rohkem puhkuse moodi, ilmad olid ilusad ja A. oli ka puhkusel, ehk et ma ei pidanud ka koguaeg lapsega üksi tegelema. Aga viimased kaks puhkusenädalat oli A. juba tööl ja siis oli puhkusest ikka asi kaugel. Ilmad läksid kehvemaks ja ma olin ju kogu aeg lapsevalves. Ilusate ilmadega sai vähemalt õues olla, aga seda aega väga palju ei olnud nendel viimastel nädalatel. Paaril päeval saatsin lapse ka vanaema juurde hoiule, et natukenegi ise ka puhata saaks.

Kokkuvõttes siis võib öelda, et mõnus oli küll mitte tööl käia ja vahel kauem magada (kui laps seda võimaldas), aga päriselt ma eriti puhanud ei ole. Tööl käimine on ikka veidi lihtsam, kui lapse kasvatamine 🙂

Maale oma kasse ja ema vaatama ma puhkuse ajal ei jõudnudki, aga selle vea sain eelmisel nädalavahetusel parandatud. Ja muidugi juulis käisime ka ema sünnipäeval.
Paar korda sai ka sõpradega kohtuda ja laps sai ka vahepeal teiste lastega mängida, aga suures osas oli selline kodune ja mänguväljakutel veedetud puhkus. Randa ka ei jõudnud ja nüüd vist on suvi praktiliselt läbi ka juba.