Öeldakse, et kes palju teeb, see palju jõuab. Mõnes mõttes on see õige, mis puutub näiteks töösse, kui ma ikka palju teen, saangi palju asju valmis ka. Aga tööaeg tundub kuidagi ebaõiglaselt suur võrreldes töövälise ajaga, mida saab kulutada muude tegevuste peale. Teeks heameelega palju rohkem, kui mu aeg võimaldab.
Lisaks tunnen ma veel puudust pikematest öödest, sest mulle meeldib kaua üleval olla, aga ühtlasi meeldib kaua magada ja see noh, jälle ei sobi tööl käimise reziimiga. Mulle ei meeldiks ka hiljem tööle minna ja sellevõrra kauem tööl olla, sest siis jõuaks alles poole öö ajal koju ja ikkagi on sama vähe aega kõigi muude tegevuste jaoks, lisaks veel selle vahega, et igasugu poed ja spordiklubid pannakse kell 10 kinni ja osad sõbrad lähevad ka kell 10 magama. Nii, et see variant ka ei sobi. Aitaks ainult pikem öö või lühem tööpäev.
Tundub, et minu lemmikhobile aina seatakse takistusi. Kas siis kõrged maletajad ei tahagi, et ma suveks saledaks saan? Kui nii, siis võin nende rahustuseks öelda, et kilod on endiselt alles. Seda ilmselt küll selle tõttu, et ma olen ju suhtumisega, et “nüüd ma teen ju trenni ja võin ka kartulikrõpse süüa”.
Tegelikult pole ma mõnda aega end kaalunud, sest ma ei taha endale selle tavapärase numbri nägemisega stressi tekitada, aga sisetunne ja riiete tavapärane liibuv olek annab märku, et midagi pole muutunud. Õnneks ka ilmselt mitte halvemaks.
Ja nagu tellitult tehti just ettepanek traditsioonilistele teisipäeva õlledele, mis tähendab, et tänane trenniplaan oleks rikutud, lisaks oli homseks plaanitud kolmapäevaklubi kogunemine – kuigi ma otsustasin, et ma käin trennis ära enne klubi kogunemist, ja neljapäeval on firma üritus meil ja reedel maale. Seega nagu needus noh selle trenni jõudmisega, kuidagi kah juba traditsioon see, et kui ma esmaspäeval otsustan trenni vahele jätta, siis läheb ka ülejäänud nädala trenniplaan vastu taevast. Seltsielu tahab ju ka elamist ja kassidele peab käima pai tegemas. Ja nüüd väike sisemine võitlus, aga karta on, et sportlane ja kaalulangetaja minus on veel liiga nõrk, et suudaks sellisele kutsele vastu panna.
kui mul tekib nüüd lisaks kolmapäeva veiniklubile ka teisipäeva õlleklubi, siis noh, mul on nädalasse kahte lisapäeva lihtsalt vaja.
