Jälle tavaline õhtu. Töö seltsis. Seda võib kergel kujul narkomaaniaks juba nimetada vist. Samas, ega ühtegi paremat plaani kah polnud ju. Ja iga päev, kui mõtlen, et läheks varem magama, siis unustan end jälle mingit tööasja tegema ja nii ei saagi ma end välja magada. Nädalavahetusel kah ei saa, sest siis meeldib mulle lihtsalt pool ööd üleval olla. Ja kass laiutab alati padja peal, kui maal käin. See ei soodusta kah just magamist. Aga ära ajada ma teda kah ei raatsi.
