Kuna koogitegu läks nässu, siis tuleb homme lihtsalt rohkem joomisele rõhuda. Aitab mulle sellest küpsetajakarjäärist. Viimased kolm korda on mu sidrunikoogi mõni komponent ebaõnnestunud. Seekord läks sidrunikreem pekki. Ja ilma korraliku sidrunikreemita pole see kook üldse see, mis olema peaks. Kas peale seda tärklise lisamist üldse sidrunimaitset tunda on, pole teada. Nii, et kokkuvõttes on mul homseks kaks pekkis sidrunikooki. Sest tööle vist pole erilist mõtet seda käkki vedama hakata.
Kole küll ikka, et võrreldes eelmise aastaga, tekitavad sel aastal hoopis teised asjad masendust. Kasvõi koogitegu.
Mul on nüüd linnas kah kass. Kuna ta suht elutu tüüp on (kuigi mu kassid teda elusaks pidasid – üks urises ja teine virutas talle käpaga), siis ikka kardan, et maal käimist ja kasside kantseldamist tuleb endiselt ette. Aga nunnu ja nagu päris on ta ikkagi.
