Tegelikult oli ikka natukene kergem ärgata küll. Kui nüüd tunnike veel kella tagasi keerata, siis olen mina oma tasakaalu saavutanud.
Kui nüüd enne seda põnevat koosolekut, kus minu hindeid arutama hakatakse, kah natuke tasakaalu ja julgust leiaks.
Eilse päeva kuludesse võiks kanda ühe kammi. Juhul muidugi, kui ta otsustab kadunuks jääda. Igatahes, see on vist juba teine kamm, mis ma elu jooksul kaotanud olen, ja hetkel ma veel loodan, et ta ilmub välja. Aga arvestades, et ma eile õues palju ringi liikusin, ei usu ma eriti, et see võimalik on. Peab vist kammipoodi läbikammima minema.
