Jänkukas sai ära vaadatud. Juba esimestest minutitest hakkas asi meeldima. Ja aina toredamaks läks. Vaikimisvande tõttu aga ei hakka ümberjutustust tegema. Aga soovitada julgeksin küll.
***
Õhtul tuli jutuks suur nädalavahetuse üritus. Kuna minu jaoks see siiani nii kauge asi tundus, siis polnud ma seni eriti millegi üle muretsenud. Nüüd aga sisendati mulle nii palju teemakohaseid mõtteid, ei nägin terve öö läbi unes, kuidas mul kuidagi aega ei olnud ja ma midagi valmis ei jõudnud. Ja mis peamine, ma ise ei jõudnudki kohale. Söögid-joogid olid ka ostmata. Ma tõesti loodan, et see pole üks nendest asjadest, mis algul unes, hiljem ilmsi on. Loodetavasti oli see hoopis koputus minu südametunnistusele. Et ma ikka piisavalt vara tegutsema hakkaks. Sest tavaliselt ootan ma ikka viimase minutini.
Selliste tüütute unedega on see hea asi, et peale ärkamist ei taha enam magama jääda. Sest nad kipuvad jätkuma kohe, kui silmad kinni oled pannud. Nüüd olen ma juba kaks päeva järjest veidi varem ärganud ja omale hommikul putru keetnud. Üritan tervislikult elada ja varem ärgata. Näis, kaua ma suudan:)
***
Vanalinnas küsiti jälle teed. Ma pole vist viis viimast korda pääsenud vanalinnas käies teeküsijatest. Eelmisel korral olime me küll kambakesi ja mina isiklikult vastama just ei pidanud:) Aga huvitav, millest see tuleb, et neid eksinuid nii palju on. Just viimsel ajal. Ja mille järgi teejuhatajaid välja valitakse? Kas ma näen piisavalt kohalik välja? Või paistab see kuskilt välja, et pärast 8 aastat tallinnas elamist olen ma lõpuks vanalinna tänavaid selgeks saamas? Varem olin ma ise see, kes seal pidevalt ära eksis.
