Kondid on ikka ullult kanged. Eriti käed. Täiesti võimatu on panna selga midagi üle pea või kinni ülemisi mantlinööpe või mütsi pähe. Raskete asjade tassimine ja raskelt käivate uste avamine ei tule kõne allagi. Nii käingi ringi nagu pensionär, hästi ettevaatlikult ja vaikselt liikudes. Pead ei saa ka eriti kummalegi poole pöörata, eile magama minnes oli ikka teist külge pöörata päris vastik. Ja kui pea kuskile toetanud olen, ega siis see enam sealt ei liigu ka. Eriti. Ja ikkagi.. tahan uuesti mäele:)
Homme tahaks küll vormis olla. Väike üritus plaanis, kuhu plaanitud seltskonna mängud ja igasugu toredaid asju. Kange kaelaga oleks osalemine keeruline.
Ma ei saa aru, mis valemiga õnnestub mul poes alati leida selline järjekord, mis minu saabumise hetkest enam edasi ei liigu. Või nagu täna, täpselt minu ees oleva tädikese kaardil polnud piisavalt raha. Ja oleks ta siis loobunud ostust või järjest asju maha arvestanud, ei, ta ütles, et läheb konto jääki kontrollima ja müüja jäi lahkelt nõusse. Miski viie minuti pärast tehti müüjale selgeks, et ta ikkagi saab teisi edasi seni teenindada. See jäi mul igatahes nägemata, kas see tädike ka tagasi tuli. Kahtlen, kui ta kontol raha polnud. Ta veel üritas müüjale selgeks teha, et see pole võimalik, et tal raha pole. Et müüja peaks nagu uskuma ja talle kauba niisama andma? Ilmselt oleks me seal saanud omajagu oodata müüja lolluse tõttu. Ja no sellised inimesed, kes ei suuda kaupa korraks tagastada vaid jätavad need ootele tipptunnil, need ikka ajavad närvi küll.
