Ma üldiselt pean end minimaalselt ebausklikuks, ses mõttes, et naljalt ikka igasugu jaburusi tõepähe ei võta, aga niisama nalja pärast kurja karja ka ei kutsu. 13. reedet pean üheks väga toredaks päevaks. Üks must kass (olgu olgu, kurgu alt on tiba valge) on mu lemmikloom. Aga üle õla ma aegajalt sülitan, et mitte asju ära sõnuda. Ärasõnumine tuleb mul üllatavalt hästi välja. Mõnikord ma lausa meelega ei ütle mõnda asja välja, kuigi on juba sõna keele peal.. Võibolla ühel päeval Briti Teadlased leiavad teadusliku seletuse ka karma võlgadele, siis polegi palju asju, millesse uskuda:)
Igasugu kettkirjad rändavad ka üldiselt prügikasti, kui nad just väga lõbusad pole. Seekord saadeti mulle rahakass. No kasse ma iial prükkarisse ei saada, isegi e-maili kasse.
*
Kirjas lubati selle edasisaatmisel nelja päeva jooksul rikkust. Kuidagi alati on juhtunud nii, et need rahakirjad saabuvad palgapäeva eel. Nii ka seekord. Kuna ma kuidagi palgast ilma ei tahtnud jääda (ei ole ebausklik, ei ole..), siis saatsin selle kassi edasi. Täna (täpselt neli päeva hiljem) tuli see mulle meelde, kui palk ja puhkuseraha üle kanti. Minu andmetel ei pidanud ma palka ju enne reedet saama. Hoidsin oma viimast raha nii kiivalt arvel, juhuks kui peaks enne reedet tulema ettenägematuid kulutusi. Lisaks arvas üks lapsevanematest kah täna, et võiks natuke mind toetada, kuniks võimalus. See küll pigem tema telefoni arve maksmiseks, aga ikkagi. Kõik ühel päeval:)
***
Kõik see rahavärk on küll väga tore eks, aga reisivärk hakkab vist mulle mõjuma. Hakkan vist paanikasse sattuma. Ilm on vastik ja mina vaid korra edasi-tagasi lennanud. Seekord veel üksi minek. Muidugi on närv sees. Või millest muust see tuleb, et ma pea iga asja peale närvi lähen. Ma mõtlesin, et ma suudan vaid ema telefoni kõnede peale nii endast välja minna ja toru ära visata. Või siis ongi variant, et nendest tema kõnedest see närvilisus, mitte lennuhirm. Aga mulle tõesti tundub suur osa ajast, et inimesed lihtsalt mõtlevad probleeme välja (mitte, et ma ise seda teinud poleks..). Jah, ma ütlesin, et kõik on okei, et muidugi pole vaja ärgata kell 4 hommikul vaid ma parema meelega veedan ühe öö lennujaamas.. (ei ma ikka päris nii ei sõnastanud), aga läbi msn-i ei näe, et ma tegelikult ei mõtle, et see okei on. Tegelikult tundub mulle see vara ärkamine täiesti teostatav ja hea idee võrreldes öö veetmisega lennujaamas. Minu jaoks, kes vaevu vaevu kell 8 üles suudab ärgata. Muidugi ma ei pea esmaspäeval tööle minema ja ma ei pea autot juhtima, aga ma pean ärkvel olema, et kõik oma lennukid kätte saada õigel ajal. Ja nii ma siis ütlengi ühte ja mõtlen teist. Ehk siis ma vähemalt arvestan võimalusega, et ööbin lennujaamas (seda enam, et mul on igasugu “probleemide” kuulmisest juba kõrini), aga pagan, ei ole vaja mulle nõmedaid vabandusi ettekäändeks tuua, sest seda rohkem pseudoprobleem see tundub.
Eks see minek on algusest peale üle kivide kändude käinud, alates kuupäevade kooskõlastamisest ja lennukipiletite otsimisest. Ilmselt mu mõõt lihtsalt hakkab täis saama ja homme õhtuks äkki viskab nii üle, et mõtlen veel ümber. Aga seda ma muidugi ei tee. Selle tuisu ja tormi käest korraks soojemale maale pääsemine tundub ikkagi väga hea idee. Mis siis, et mägedes on külmem. Ikkagi tundub igal pool mujal parem, kui siin.
Tagasi tulles muretsen, kuidas talvekummid alla saada.
______________________
* hea blogger ikka küll, ei lasegi animeeritud giffi uplõudida. Hea, et linkidagi saab..
