Olin tiba mures, et kuidas ma reede hommikul varavalges (või siis ikkagi veel pimedas) lennujaama saan, sest bussid nii vara veel ei liigu ja autot parklasse ei taha jätta ja taksoraha mul praegu pole ja jala minekuks maa pikavõitu. Aga mure sai murtud. Juba tegin plaane, kellele usaldada oma auto nädalavahetuseks, kui vastutasuks too persoon mind reede hommikul poole viiest lennujaama sõidutaks. Nüüd aga oli üks autoomanik hoopis nõus vara ärkama ja mind ära viima. Enda auto jääb hoovi mind ootama. Ma mõtlesin veel, et ma viskan nalja, et kas ta ei taha kell neli ärgata reedel.. Leidub ikka toredaid inimesi:))
Kolleegidele täna ütlesin, et neil pole enam vaja mulle mingeid tüngasid teha, saan sellega suurepäraselt isegi hakkama. Istusin nimelt klapid peas, muusika ei mänginud. Ja kuulsin mingeid sahinaid ja veevulinat. Kuna üheltki webilehelt need hääled ei tulnud, siis ma hakkasin juba ette kujutama, kuidas mu arvuti sees istub viirus, ja sahistab ja vulistab seal. Igatahes meenus mulle mingil hetkel, et mu kõrvaklappidel on mikker küljes ja et väljas sajab vihma.
