Jälle üks hullumeelne nädal alanud. Algas see täna suure hulga tööga, mis tegelikult jätk eelmisele nädalale. Ja lõppu ei paista. Ja just selleks nädalaks on ajastatud nii kahe tunnised koolitused, koosolekud, kui ka päev otsa kestev seminar. Ja enne seminari peab nii mõnigi töö valmis saama. Juba mainisin projektijuhtile, et kakelgu teise tüübiga, et teha kindlaks, kumma ülesanded on olulisemad. Ma muidugi juba teadsin, kes võidaks ja tema teadis kah. Nii, et ta ei käinud oma ülesandega pinda enam, kuigi arusaadavalt tema vastutab projekti venimise eest. Eks peab veel mõne pika tööpäeva tegema.. Aga ma lihtsalt väsin neist pikkadest päevadest jube ruttu ära. Eriti väsitav on, kui öösel halvasti magada ja lisaks veel näha õudukaid unes, nagu täna. Ma ei saa aru, kuidas mu aju selliseid asju suudab genereerida. Aga nädalavahetustel on mul alati head unenäod. Võibolla sellepärast ma kaua magangi alati. Vaatan unenägusid lõpuni. Või noh, kes teab, kust maalt unenägu tegelt lõppeb. Kui ma õuduka peale üles ärkan, siis on üsna kindel, et see jäi pooleli.
