Selle nädalavahetuse Lõuna-Eesti külastus oli oodatult mõnus. Ilm ei vedanud ka alt, kui mõned üksikud külmemad tuuleiilid välja arvata. Lapsi oli rohkem, kui kokku lugeda jaksasin ja kingid kippusid ka korduma – kõige trendikam suvine kink kahe aastasele oli seekord väike aiakäru, kuhu muuseas kõige väiksemad isegi sisse istuma mahtusid. Ja kui nad juba kord aimu said käruga sõitmise võludest, ega siis enam ilma jonnita neid sealt kärust maha saanud. Vähemalt sünnipäevalast. Aga tema on üldse selline väike ego, kes eriti oma asju jagama nõus pole:) Korraldasin vahepeal nende pisikeste pättidega veel võistlusi, kus üks jooksis muruniidukiga (ikka laste omaga), teine käruga, kolmas mänguauto istmel – põnevust oli palju ja “teeme võidu” oli ka sõnapaar, mis kohe selgeks sai ja aktiivselt kasutusele võeti. Ma ikka lasin pägalikel võita. Oma sünnipäeval tahaks ka ju ise võita:)
Grillmeistriks olin taas mina, mulle on täitsa meeldima hakanud see amet.
Tea, kas see lastega mängimine (ma vist igatsen enda lapsepõlve taga, eelmine kord ju veetsin pool päevast liivakastis) mõjus mulle noorendavalt, aga pühapäeval küsiti mult poes dokumente, kui D-lighti ostsin. Noh, ega see 18 polnudki teab kui ammu.. kõigest 13 aastat tagasi:) Mis aga tuletas mulle nüüd meelde, et ma pean oma juhiluba uuendama hakkama. Juba selle kuu lõpus kaotab kehtivuse. Karauuul!!! Pean ruttu asju ajama hakkama, muidu olen täpselt puhkuse ajaks jalamees. Tähendab naine.
Ja täna vist on pargi teema jälle aktuaalne. Juba agiteeritakse.
