Pargiõlled ei jäänud tegemata, hoolimata huviliste vähesusest. Kaks on ka seltskond. Teinekord saab kahekesi palju rohkem asju rääkida, kui kolmekesi. Ja peale seda, kui päike otsustas seltskonnast eemalduda, tegime veel pisikese filmiõhtu juustu ja õlledega. Kui ma olin külmkapist kaks külma õlut toonud, sain ma veel kuulda, et ma olen ideaalne naine. Vot siis. Ma olen ennegi mõelnud, et üksi olen ma just nimelt seepärast, et ma pole ideaalset meest leidnud, sest ideaalne naine ju vähemaga ometi ei lepi.
Film osutus päris põnevaks ja otsustas veidi enne lõppu otsad anda. Noh, ma usun, et tüüpilisele ameerika filmile kohaselt jäi suurem osa inimesi ellu, eriti just peategelased, aga pisike kahtlus on, et üks neist võis ka ära uppuda. No vast ma unes selle üle juurdlema ei hakka.
Kui meil alguses oli homseks plaanitud lõuna koos lastega, siis tundide möödudes sai lõuna plaanist hoopis õhtune kinoplaan. Ehk siis loodetavasti näeb homme Johnny Deppi ja Orlando Bloomi nende parimates piraadi kostüümides. Mul on tunne, et ma olen seda pool suve oodanud, nagu Potteri seitsmendat raamatut.
***
Tööasjadest ma ei julge enam üldse rääkida. Alles see oli, kui ma kiitlesin, kui superhästi kõik on ja siis läks asi metsa kohe. Täna oli jälle täiesti normull päev ja nüüd ma kardangi seda ära sõnuda. Kolmapäeval on veel see nõme n.ö. arenguvestlus tulemas ja ei kujuta ette mida sealt veel oodata, sest selle ankeedi täitmise hetkel olin ma suhteliselt madalseisus ja praegu vastaksin pooletele küsimustele teisiti. Aga näis.
uni on..