Auto sai täna diagnostikule ette näidatud. Ühtegi viga avastamata puhastati igaks juhuks miskised filtrid, mille ummistumine olevat üsna levinud viga sellise käitumise puhul. No täna sõitis ta igatahes ilusti mul linna, tööle ja töölt kojugi. Pigem ma ise ei sõitnud ilusti – ühes kohas ei suutnud ma foori tuvastada, kus tegelikult vist ikka foor on. Kui mulle see kohale jõudis, oli juba hilja reageerida. Õnneks ma vähemalt seda nägin, et autosid ja inimesi ei tule. Tegelikult, peale küünalde vahetust sõitis ta ka ilusti mu meelest, et ma nüüd ei teagi, kummast kasu oli. Aga peale küünlavahetust ma sõitsin väga vähe. Aga igatahes parem variant olla kontrollitud, kui olla teadmatuses ja oodata seda järgmist väljasuremise hetke tipptunni liikluskeerises. Muidugi, kui see jama nüüd ikkagi jätkuma peaks, siis oodatakse mu autot tagasi põhjalikumasse kontrolli.
Linna tulemiseks valisin seekord Piibe maantee kuna mulle ei meeldi Tartu maantee ja pealegi olin seal kandis oma autot näitamas. Viljandi maantee oleks juba liiga suur ring tulnud. Kuigi, kui nüüd kokku lugeda need kilomeetrid, mis Piibe maanteel tuli sõita 30, 50, 60 ja 70 km/h, siis oleks vist kiiremini mööda vana head Viljandi maanteed jõudnud. Plusspooleks oli kaasliiklejate vähesus ja see, et teeolud mitte remonditavatel lõikudel olid täitsa normaalsed. Aga tegelikult täitsa mõnus kell 11 tööle jõuda ja siis kaks tundi hiljem hambaarsti külastada. Ja siis nendest vähestest tööl viibitud tundidest päris suur osa kööginurgas võileibu süüa ja meie nädalavahetuse muljeid jagada.
Hambaarsti juures oli täna üsna lõbus. Arst nimelt ironiseeris mõnuga oma assistendi kallal. Tal on seal vist mingi praktikant hetkel tööl ja see tibi on pidevalt hädas oma ülesannete täitmisega. Kõik need korrad, mis ma seal käinud olen. Küll ei saa ta aru, mida soovitakse (vene rahvus siin veidi takistuseks ilmselt, kuigi ta räägib küll eesti keelt kenasti, vahel sekka vene keelseid sõnu), ja siis läheb tal jube kaua aega mingi mögina kokku segamisega. Tüütu on nende protseduuride venimise puhul just see, et ise pead seal toolis ju hambad laiali vedelema ja muudkui lootma, et ta ikka õige asja kokku segas. Tavaliselt on neil ikka jutt olnud käsilolevate protseduuridega seotud. Täna aga käis seal mingi naljakas flirtimine. Aga ausalt öeldes kumas sealt läbi nii palju irooniat tibi aadressil, et ma hakkasin kahtlustama, kas äkki minuga ei flirditud. Räägiti tibina nädalavahetuse üritustest ja mingile küüti pakkunud nooremehele silma vaatamisest (sel viisil tehti kindlaks, et ei olnud mingi kaabakas ja võib lasta end koju viia), ja siis veel räägiti, kuidas ikka doktorihärra noorusajal (nojah, assistendi tibiga võrreldes on ta tõesti vana. mina olen ka) olid asjad teisiti ja tibid ei vaadanud kutile silma lihtsalt selleks, et küüti saada jne:) Mind ajas ikka jubedalt naerma vahel, mille peale küsiti, kas mul on valus. No krt, on jah valus, kui ei saa oma naeru ära naerdud vaid pead selle asemel suu pärani oma naeru alla kugistama:P
Täitsa lahe kuidas ma ikka omale selliseid hambaarste leian, kelle külastused hoopis naerma ajavad. Aga no näis kauaks, ta ikka plaanib selliseid protseduure kah, mida ma heameelega ise ette üldse ei võtaks. Aga ei tahaks nagu spetsialisti arvamusele vastu ka vaielda. Lihtsalt venitan natuke ja tegeleme hetkel lihtsamate asjadega.
