Neljapäeval käisingi koduteel ka Tartust läbi. Lugesin enne minekut kaarti ka, aga ikkagi sõitsin valesti. Seega ekslesin enne sihtkohta jõudmist natuke linnas ringi. Õnneks taipasin üsna ruttu, et olen õigest teeotsast möödas ja läksin tagasi. Sõitsin veel natuke vale teed pidi, kuni lõpuks leidsin ka otsitud tänava ja siis oli juba asi lihtne ja tuttav. Aga oi kui hea asi on ikka atlas autos.
Tartus toimus suuremat sorti filmivahetus, pluss sain laenuks ühe ammu otsitud Pratchetti raamatu, pluss lisandus veel üks suuremat sorti uudis. Mis tegelikult natuke nagu dejavuna mõjus, sest mulle tundub, et tegelikult ma teadsin seda. Samas, ma olin täiesti üllatunud uudist kuuldes ja dejavu tuli dileiga. Aga noh, kalamälu nagu mul on, ma võisin vabalt selle lihtsalt unustada.
Öömaja pakuti ka, aga ma suudan ju ka külapeal täiesti vabalt lõunani magada, seega, eelistasin parem koju minna. Esiteks on kodus alati parem ärgata, teiseks ei tahtnud ma reedet, isegi mitte lõunast aega, Tartu maanteel veeta. Öösel sõitmine mulle tegelikult ei meeldi. Hea rahulik on küll sellisel kellaajal, aga loomad on need, kelle pärast muretsen. Neid nägin omajagu nii tee peal vedelemas, kui tee pervel jooksmas või teed ületamas. Kui ikka auto vastu tuleb ja pimestab, siis ei näe eriti, mis tee ääres toimub. Täistuledega muidugi näeb üsna kaugele ära ja jõuab reageerida. Seni on õnneks mul kokkupõrkeid vältida õnnestunud. Küll aga pidin täna toast hiirelaipa koristama. Jah, mul on tõesti tublid kassid, aga no on siis vaja tuppa tassida oma saaki?! Ja tundub, et nälgas see püüdjakass ei olnud. Tassis ilmselt meile süüa hoopis. See võis täna isegi vabalt olla mu lemmikum kass, kel täna viies sünnipäev, ehk siis tegelikult tema leidmise aastapäev, sest tema tegelikku sünnipäeva me ei tea. Ostsin talle täna magustoitu ja tegin palju paisid ja võibolla ta siis tänutäheks tõi mulle ka “headparemat”:)
Täna oli lisaks kassi sünnipäevale veel tähtis päev – õelaps läks esimesse klassi. Ajasin kah end hommikul vara üles ja käisin ka aktusel. Ega ju iga päev väiksed sugulased kooli lähe. Pluss ega iga päev ei näe, kuidas su enda väike sugulane kogu koolirahva ja sugulaste-mugulaste ees koolikella helistab. Koolikella helistaja osatäitja loositi küll alles täna hommikul välja ja eile õhtul ei osanud me keegi oodata, et värskest koolijütsist kohe staar saab:) Ja juba esimesel päeval suutis ta vist klassijuhatajale muljet avaldada ja tema soosing võita.
