Täna sai taaskord kinnitust tõsiasi, et ma olen ikka jube hea ja aus inimene. Üks tädike pillas nimelt poesabas kaks viiesajalist maha. Ta jäi täitsa sõnatuks, kui ma talle õlale koputasin ja tähelepanu maas vedelevale rahale juhtisin. Näost oli küll näha tänu ja kergendus.
Igatahes, karmavõla koormat sai ilmselt taas kergendatud natuke, kes iganes siis selle koorma mulle tekitanud on..