Käisin täna taskurätte juurde ostmas. Mitte, et juba otsas oleksid olnud eelmised, aga nii nohu hirmutamise mõttes. Leidsin jube head mentooliga taskurätid, mille lõhna sisse hingates saab isegi nina korraks lahti. Neid võibki nuusutama jääda. Mul igatahes on nüüd uus lemmik taskurätisort. Mu jaoks üsna oluline teema, kuna mul iga aastaajaga mingisugune mininohu on, lihtsalt vahele satub neid suuremaid, mida ma siis juba külmetuseks nimetan. Aga taskurätt peab alati olemas olema. Mitte, et kedagi peaks minu nina hingeelu huvitama:) Ja tundub, et nendel taskurättidel ei kaogi mentooli lõhn ära, erinevalt kõigist seniproovituist. Ühed aloe veraga ostsin ka, aga need on niisama mõnusad pehmed.
Tegelikult ma ikkagi hoian endale pöialt, et ma homme terve hoopis oleksin. Arvestades, et hetkel mul polegi nii hull olla, kui kartsin, ja olen end ikka hoolega siin ravinud kah, siis lootust on. Hommikul siis paistab.
Ahjaa, eile ma sain täitsa ilusti magama jäädud, see eest aga nägin õudukat unes. Brr.. ei meeldi mulle ärgata mälupiltidega äralõigatud peadest ja kätest.. Ja mis point sellel oli ma üldse ei mäleta. Ja kelle käed ja pead need olid.. Ma pole isegi mingeid õudukaid vaadanud viimasel ajal, et mu aju nii ebaterveid ilmutusi peaks mulle näitama.
