Mõtlen siin, et kas võib olla nii, et minu hea tuju tööjuures on seotud teadmisega, et võibolla on mul varsti valida, kus ma edasi töötan. Või on see reedese trummitagumise järelmõju?
Tööd on kusjuures üle pea kasvamas. Kõigi asjadega on kiire. Ja ma pean ise välja mõtlema, mis kõige rohkem põleb hetkel. Sellepärast ma praegu blogimisega tegelengi, et ma ei suuda otsustada, millest alustada. Võibolla lähen hoopis sööma – ainuke töö mis toidab, kõik teavad:)

Ahjaa, kodus mul ei olnud üldse nii hea tuju. Olin ju peale vestlust täitsa paanikas, et mis ma peale hakkan, kui mind valitakse. Avasin veini ja koostasin plusside ja miinuste nimekirja ja ei saanud palju targemaks. Võibolla lõbusamaks veidi..
Lõpuks tuleb vist lihtsalt kulli ja kirja visata. Sellega seoses meenub, et ammu pole vaadanud filmi “Rosencrantz & Guildenstern Are Dead“..