Mõtlesin, et mis jama on, et uued osad minu lemmiseriaalidest juba internetti ei ilmu ja siis täna meenus, et seriaalikirjutajad pidavat ju streikima. Streigi põhjuseid ma küll ei mäleta, aga igatahes seriaalide tootmine jäi seisma. Et teinekord on päris hea ju vaadata siin samas eestimaa pinnal esimest või teist hooaega, kui neljandat alles toodetakse, siis jäävad sellised probleemid olemata. Kui just telepilti edastavad asutused streikima ei hakka. Nüüd siis vaevle teadmatuses ja ootusärevuses. Streikimine on vist moes. Itaalias kah oli reedel mingi üleriigiline üritus. Homme siis selgub, kas meie kolleeg sai sealt tulema või mitte.
No ja kui internetist enam miskit vaadata pole, siis näiteks alternatiivtegevus on shoppamine. Shoppamine on kohutavalt raske töö. Sellepärast ma sellest tegevusest ju kõrvale hoiangi enamus ajast. Tea, kas “Ostuhullu” lugemine inspireeris mind? Tegelikult peaks ju vastupidi olema. Aga kuna minul isiklikult ongi tavaliselt vastupidi, siis nüüd mõjus mulle see vist hoopis teisiti, kui mõnele päris ostuhullule see mõjuda võinuks.
Kuna jõuluostud tuleb teha eniveis, siis mõtlesin, et miks mitte täna. Pealegi oli tahtmine natuke jalutada tavapärase kodusistumise asemel. Aga nagu selgus, polnud see täna just parim mõte. Esiteks oli ilm päris nõme ja teiseks olid kaardimaksed rivist väljas. Võibolla nässus kaardimaksete tõttu viitsisin ma küll tavapärasest kauem ringi vaadata, lootuses, et iga hetk kaardimaksed uuesti tööle hakkavad. Aga selle kahe tunni jooksul (või kes teab, kaua ma täpselt seal poes jalutasin), mingit muutust ei toimunud. Kahju oleks olnud ka kokku kogutud asjadest loobuda, seega ühel hetkel otsustasin sularaha minna välja võtma. Samas, positiivne on see, et ma sain päris mitu jõulukinki ostetud ja mõned ideed kah lisaks. Kinkidega on see jama, et ma kipun unustama, kellele ja mida ma juba ostnud olen ja järjekordsel osturetkel olen ma jälle alguses tagasi. Et kõigile oleks kinke vaja, aga kellele ja mida täpselt, seda enam shoppamise ajal ei tea. Kuigi mingitel hetkedel on häid ideid peast läbi käinud. Peaks vist hakkama nimekirja koostama.
Naljakas, et kui ma otsin sünnipäeva kinki konkreetsele inimesele, võin terve poe läbi käia ja tühjade kätega sealt lahkuda. Kui aga tegemist on jõulukinkidega, siis ma leian aina uusi ja uusi ideid, mida tahaks rakendada, aga arvestades inimeste arvu, kellele kinki tahaks teha, siis tuleb ikkagi valida üks asi. Või mitu väikest. Dilemma igatahes. Võibolla sünnipäevakingid tunduvad liiga olulised, et neid tühja tähja peale kulutada, jõulud aga ongi selline ninnunännutamise aeg, piparkoogid ja läikivad esemed, et miks mitte siis osta selliseid asju, mida igapäevaselt ei ostaks. Ma vist võiksin jäädagi sel teemal arutlema. Õnneks on palgapäev alles kolmapäeval, seega täna jäi pood tühjaks ostmata:)
Arvestades kui valusad mu jalad peale seda retke olid, võiks küll arvata, nagu oleksin ma terve päeva poes veetnud. Hea, et ma omale laupäeval uued saapad ostsin. Teistega oleks ma ilmselt juba poole tunniga alla andnud ja koju oleksin kindlasti bussiga sõitnud. Nüüd aga pidasin vapralt jala minnes koduni vastu, kuigi nii aeglaselt pole ma ammu neljandale korrusele kõndinud.
