Ma olen nüüdseks juba üsna veendunud, et tegu on mingisuguse karmavõlaga. Vanaemade pärandus ilmselt, sest üle põlve see värk pidi käima. Ja nüüd siis õe käes järg. Emaga pole seekord asi seotud. Aga muus osas on ikka üsna sarnane värk.
Vähemalt oli mul maal seekord ülirahulik olla. Ega ma palju kodus polnuki muidugi, aga ei rääkinud emaga sõnagi ja mu poolest võikski see nii olla. Mulle rahu ja vaikus meeldivad. Eriti kui on valida selle ja ema virina vahel, kus ta kõiki oma jutte vähemalt kolm korda räägib.
Aga unenäod on mul viimasel ajal üsna ühekülgsed. Seotud siis kas korteri ostmisega või sisustamisega:)
***
Täna linna sõites sattus mu ette mingi auto, mille juht, ma kahtlustan, väga kaine ei olnud. Nimelt kaldus ta pidevalt vastassuuna vööndisse. Sõitis ka üsna ebaühtlase kiirusega. Mitu korda plaanisin tast mööda sõita, aga tema sõidustiil oli selline, et ma lihtsalt ei julgenud. Ma ei julgenud isegi väga lähedale talle sõita, et möödumiseks sobivat hetke oodata. Mine tea, kui tuleb mingi hull kokkupõrge ja siis ma kohe tal sabas oleksin. Mingil hetkel siiski sain tast mööda ja siis pani ta üsna varakult ka täistuled peale. Eks mul oli küll mõte, et helistaks politseisse, et võimalikke liiklusõnnetusi ära hoida, aga selle idika autol ei põlenud ka numbrituli ja ma ei oleks mitte mingit kirjeldust osanud anda muud, kui et sõidab tihti keset teed. Ja ega ma pimedas ka automarki ega värvi tuvastanud. Kusjuures muidu on seal teelõigul olnud pidevalt politsei ka väljas mitmes kohas ja täna ei olnud mitte ainsamatki.
