No kevadeni veel kaks päeva ja mina juba mingisuguse külmetuse endale hankinud. Kuidagi väga märkamatult hiilis kurguvalu ligi. Ma olen nüüd tänase päeva jooksul igasuguseid erinevaid asju tarbinud, mis kardetavasti sai nullitud selle 1.5 õllega, mis filmide kõrvale tarbitud sai. Õlle plaan sai nimelt juba enne kurgu valutamist tehtud ja kuna teada on, et kui hullemaks läheb, ei õnnestu mõnda aega nagunii seltskondlik olla ning sõber ähvardas juba mulle Bakuust toodud õlle ise ära juua. Nüüd on see mul külmkapis ja ootab tervemat organismi. Lisaks on meil kolmapäeval ju torutööd taas algamas, parem üritused enne ära korraldada. Pealegi tõotab nädalalõpp üsna tiheda kavaga tulla. Nüüd muidugi võivad kõik need plaanid minna vett vedama.
Seekord vaatasime siis ära paar Lindgreni filmi. Väga naljakad mõlemad. Aga ega vist üksi neid lastekaid vaadata ei viitsiks. Lugeda viitsin neid küll kindlasti veel. Muidugi ikka see pealeloetav tekst on väga koomiline, aga eks jah, laste peale tuleb ikka ka mõelda, ega kõik ei õpi ju kolme aastaselt soravalt lugema veel.
Oma haigeks jäämist oskan ma muidugi ideaalselt planeerida. Nagu meelega üritaks kõikvõimalikelt üritustelt kõrvale hiilida onju. Tööl on kolmapäeval tähtis päev. Ning neljapäev ja reede peaksid olema kah erinevate seltskondade jaoks planeeritud.
Ja teada on, et sellise kibeda kurguga magada väga ei õnnestu. Aga laon oma kapipealse igaks juhuks ravimeid täis ja lähen üritan vähemalt.